Logo
25. aprill 2018
16 (1097)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Olümpia kauge kaja

AIVAR JARNE,      07. veebruar 2018

Lõuna-Koreas PyeongChangis peetavad 23. taliolümpiamängud avatakse ülehomme, 9. veebruaril. Eelvõistlused algavad aga juba täna. Kuid senini pole täit selgust, kes sportlastest ning millistel tingimustel saavad võistelda.

 

s932

Õnneks Eestiga on asi lahenenud. Maarjamaalt osaleb 22 sportlast, kes on olümpiale ka oodatud, ilma dopingu ja kohtulahenditeta. Samas on meie medalilootused seekordsetel talimängudel üsna kasinad. Nagu juba mitmes taliolümpia järjest. Suurimal lootusel, kahevõistlejal Kristjan Ilvesel on suusahüpete õnnestumisel võimalused jõuda ehk 10 parema sekka. Torino 2006. aasta taliolümpia medalisaju kõrval oleks see muidugi tagasihoidlik saavutus, kuid see on reaalselt ka ainuke.

Ent olümpiamängud ise on kolinud nii vahemaa poolest kui ka sisult meist üha kaugemale. Ülehomme avatav PyeongChangi taliolümpia on üks nendest, mis pärast 2014. aasta Sotši taliolümpiat aastakümme jagu enam meile lähedale pole tulemas. Rio 2016 oli juba Lõuna-Ameerikas, PyeongChangile järgnevad Tokio ja Peking. 2022. aasta taliolümpiast keeldusid elanike vastuseisu tõttu nii Stockholm kui ka Oslo. Alles 2024 kolivad olümpiamängud Euroopasse, Pariisi.

Olümpialiikumise kui rahumeelsed spordivõistlused on suure kahtluse alla seadnud Sotši dopinguolümpia, aga ka Rio korruptsioonimängud. Kuid patustamisega tegeldi varemgi ja ehk veel suuremas mahus. Alles eelmisel nädalal avalikustati statistikat maailma tipptalisportlaste verenäitudest eelmisel kümnendil – andmed viitavad väga ulatuslikule dopingutarvitusele.

Andmebaasi leke koondab endas enam kui 10 000 veretesti tulemused enam kui 2000 sportlaselt. Sunday Times’i teatel näitavad need, et alates 2001. aastast on kolmandik tiitlivõistluste medaleid (254, nende seas 91 kulda) võidetud suusasportlaste poolt, kes on andnud äärmiselt kahtlasi verenäite. Väljaande hinnangul oli eelmisel kümnendil paljude talisportlaste veri nii paks, et võistlemise asemel pidanuks nad minema haiglasse.

 Dopingulahingu järelkajad on praeguseni lahenduseta. Kuigi Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) eelmise nädala otsusega mõisteti 28 eluaegse olümpiakeelu saanud Vene sportlast õigeks, andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teada, et ei kiida seda otsust heaks ega kutsu neid sportlasi olümpiale. ROK leidis, et CAS-i otsus jätta jõusse 11 sportlase karistus tõestab seda, et Sotši olümpiamängudel toimus süstemaatiline dopinguproovide väljavahetamine.

ROK-i avalduse kohaselt jääb jõusse ka 5. detsembril tehtud otsus, mille kohaselt saavad Venemaa sportlased PyeongChangi taliolümpial osaleda vaid Rahvusvahelise Olümpiakomitee kutsel. "CAS-i otsus ei tähenda, et 28 õigeksmõistetu sekka kuulunud sportlased saavad olümpiakutse. Sanktsioonidest pääsemine ei taga automaatselt kutse saamise au.“

Samas on taliolümpiale juba kutse saanute hulgas ka keeldujaid. Sotši taliolümpiamängudel kaks pronksmedalit võitnud Vene kiiruisutaja Olga Graf oli esimene kutse saanud sportlane, kes keeldus osalemast, protestimaks ROK-i otsuse vastu lubada Vene sportlastel osaleda vaid neutraalse lipu all. Graf kuulus nende 169 Vene võistleja sekka, kes lubati olümpiale osalema neutraalse lipu all.

Kaugel Koreas on olümpiamängud algamas, kuid spordipoliitika tõttu on segadust võistlejate osas rohkem kui varasematel olümpiatel kokku. Seda enam on võistlustules osalevatel Eesti sportlastel põhjust endast parim anda.

 

KESKMÕTE: Kaugel Koreas on olümpiamängud algamas, kuid spordipoliitika tõttu on segadust võistlejate osas rohkem kui varasematel olümpiatel kokku. Seda enam on võistlustules osalevatel Eesti sportlastel põhjust endast parim anda.

 

 AIVAR JARNE, Kesknädal

 



Viimati muudetud: 07.02.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail