Logo
25. aprill 2018
16 (1097)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kutse konsensusele tuleviku nimel

AIVAR JARNE,      07. märts 2018

Keskerakond on paika seadnud uued sihid. Laupäeval Kohtla- Järvel peetud erakonna volikogus räägiti asjadest, mis on vaja ära teha ning milles kokku leppida nii enne Riigikogu 2019. aasta valimisi kui ka pärast seda.

 

s932

Sel ajal kui opositsioonierakonnad eesotsas oravaparteilastega endiselt tegelevad Keskerakonna-vastase peenhäälestatud kriitikaga, seati Kohtla-Järvel uusi eesmärke ning vaadati kaugemasse tulevikku. Vanemaealiste ja puudust kannatavate toetamine, riigikeeleõpe, hallide passide nurkaviskamine. Need olid teemad, mis ilmestasid Eesti poliitikat eelmise nädala lõpul.

Erakonna üheks peamiseks majanduspoliitiliseks sihiks jääb varasema eesmärgi kinnitamine astmelise tulumaksu osas. Volikogus vastu võetud avalduses seisab, et õiglasem maksusüsteem jätab sellest aastast rohkem raha kätte madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele ning elavdab sisetarbimise tõusu kaudu majanduskasvu. „Kui soovime muuta maksusüsteemi ühtlasi lihtsamaks ja veelgi õiglasemaks, tuleb kehtestada Keskerakonna pakutud klassikaline astmeline tulumaks,“ rõhutas volikogu.

Volikogu andis ka teistele erakondadele selged vastused Eesti elu olulistes küsimustes. Eeskätt pensionitõusu osas. Keskerakond on rääkinud erakorralise pensionitõusu vajadusest, et tuua vaesuspiirist välja inimesed, kes on aastakümneid töötanud riigi ja siinelavate inimeste heaks. „Kas leiame selleks poliitilise konsensuse?... Erakorraline pensionitõus on hädavajalik!“ seisab volikogu avalduses.

 

Kaugemasse tulevikku jääb aga Keskerakonna volikogu avalduses ära märgitud Tallinna–Helsingi tunnel. See ei ole ainult kahe lähedase pealinna projekt, vaid Eesti ja Soome vaheline ning põhjanaabreid ühtlasi Euroopaga ühendav Põhjala tunnel. Siingi ei saa ilma erakondade ülese konsensuseta. Nagu ka praeguse Rail Balticu või kavandatava Saaremaa silla puhul. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson saigi ülesande vaadata kaugemale kui vaid valimistevaheline periood ning ette valmistada „Eesti visioon 2040“, mis on piisavalt tulevikku suunatud ambitsioonikas plaan.

Volikogu kutsus kõiki erakondi üles pakkuma lahendusi, kuidas viimaks lõpetada Eesti inimeste jagamine kodakondsuse ja rahvuse alusel. „Siin elavatest inimestest ei saa jääda rääkimagi viisil „meie“ ja „nemad“. Selle asemel, et jagada inimesi, peaksime kõik tundma muret, kuidas muuta meie ühiskond sidusamaks ning kasvatada Eesti rahva sündimust.“

Sellal kui Keskerakond kutsub üles rääkima uutest ideedest ja võimalikku ühisosa käsitlevatel teemadel, annab opositsioon tuld ikka vanadest kahuritest. Reformierakonna üks peaideolooge Kristen Michal puistas 5. märtsi Postimehes otsekui valgest kampsunist klišeesid, mis sobinuks valimistele veel tosin aastat tagasi, kuid nüüd mitte enam. Ikka teemal, et Eesti elanikud on „meie“ ja „nemad“, kellele ei saa kodakondsust anda, kui nad riigikeelt ei oska ja Eesti Vabariigi põhiseadust ei tunne. Kui palju aga tsiteerivad meie põhiseadust need kümned tuhanded, kes viimase tosina aasta jooksul on olnud kodumaalt sunnitud lahkuma majanduslikel põhjustel, seda ta ei ütle.

On arusaadav, et valimiste eel püüavad poliitilised jõud ja erakonnad üksteisest ikka eristuda. Kuid majandus- ja sotsiaalpoliitikas on ka valdkondi, kus tulevikku kokkuleppeta ei ehitata. Niisama kui tunnelit või silda ei ehitata vaid ühel kaldal.

 

KESKMÕTE: On arusaadav, et valimiste eel püüavad poliitilised jõud ja erakonnad üksteisest ikka eristuda. Kuid majandus- ja sotsiaalpoliitikas on ka valdkondi, kus tulevikku kokkuleppeta ei ehitata. Niisama kui tunnelit või silda ei ehitata vaid ühel kaldal.

 

AIVAR JARNE, Kesknädala ajakirjanik



Viimati muudetud: 07.03.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail