Logo
16. mai 2018
19 (1100)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Karilaid: loodetavasti hindab Kallas eurorahade valguses ümber ka sisepoliitilised valesuunad

24. aprill 2018

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tõdes, et kui Reformierakonna kongressil kinnitas Kaja Kallas, et Reformierakonna järgmine suund on isemajandav Eesti, siis 10 päeva hiljem on Reformierakonna esimees siiski meelt muutnud ning see on positiivne.

Karilaid tõdes, et olukord, kus Euroopa Liidu eelarvelised vahendid võivad ebaõiglaselt liikuda Balti riikide asemel Lõuna-Euroopasse, pole aktsepteeritav, kuid okupatsioon ei oleks Eesti ainukene argument. „Endine reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastas Eesti osa ESMis ehk Euroopa stabiilsusmehhanismis juba kuus aastat tagasi, millega andsime ligi 150 miljonit ühisesse potti, et aidata meist tunduvalt rikkamaid,“ tõi Karilaid välja, et mehhanismid Lõuna-Euroopa aitamiseks on loodud ning Eesti on sinna üleliiagi panustanud.

 

Ta lisas, et põhimõtte muutmine selliselt, et ühtekuuluvuspoliitika raha jagatakse noorte töötuse, hariduse, keskkonna, migratsiooni ja innovatsiooni arvesse võttes, poleks mingil juhul õiglane. „Arvestada tuleb miinimumpalka ja keskmist palka, arstiabi ja muude teenuste kättesaadavust, mitte seda, kas oleme väikeriigina vaatamata kõigele innovatiilised või et meie noored tahavad tööd teha isegi sellise palga eest, mille eest paljudes riikides ei tuldaks voodist väljagi,“ sõnas keskerakondlane.

 

Riigikogulase sõnul on positiivne aga see, et Reformierakonna uus esimees ei pea pärast kongressi, 10 päeva hiljem, eurorahasid enam kõige kurja juureks. „See annab lootust, et Kaja Kallas näeb ka tervishoiu lisarahastamises, maaelu elujõulisuses ja sissetuleku kääride vähendamises tulevikus samuti pigem positiivset ning otsib võimalusi, kuidas neid küsimusi lahendada,“ leidis Karilaid.

 

Reformierakonna kongressil 14. aprillil tõi Kaja Kallas oma kõnes välja, et tekkinud on liigne sõltuvus eurotoetustest ja teiste abist ning selle asemel, et mõelda, kuidas tulevikus ise hakkama saada, mõeldakse, kuidas pigistada välisest abist viimane välja. Täna leiab Kallas, et Eesti peaks koos teiste Balti riikidega rõhuma okupatsiooniajale, kui Euroopa Komisjon muudaks ühtekuuluvusfondist väljamaksete kriteeriume.

 



Viimati muudetud: 24.04.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail