Logo
23. mai 2018
20 (1101)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Esimesed teokad maakonnad lähevad üle tasuta ühistranspordile

AIVAR JARNE,      16. mai 2018

Alates 1. juulist on võimalik maakondlikel bussiliinidel reisida nullpiletiga. Seda neis maakondades, kes lähevad üle sõitja jaoks tasuta bussipiletile. Praeguseks on juba mitu maakonda sellisest otsusest teada andnud.

 

Paari nädala jooksul pärast majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni määrust, mis kehtestas tasuta bussisõidu võimaluse, on Põlvamaal, Võrumaal, Läänemaal ja Saaremaal otsustatud üle minna ühistranspordile, mille eest pole sõitjatel vaja maksta. Veel mõned maakonnad kaaluvad seda ning osa on teatanud, et jätkavad vanaviisi või siis mõningate muudatustega. „Riik kohalike omavalitsuste eest otsust ära teha ei soovi, kuna maakondades ja kohalikes omavalitsustes on parim kompetents,“ tõdes Simson. Ühistranspordikeskustel on kolm võimalust: kehtestada tasuta sõit, muuta sõidud soodsamaks või jätkata vana süsteemiga.

 

Saaremaal prii sõit

Eelmisel nädalal andis teada soovist tasuta sõidule ehk nullpiletile üle minna Saaremaa vallavalitsus. See toob saarlastele märgatava kokkuhoiu. 2017. aastal maksti Saare maakonnas transpordidotatsiooniks ligi 1,4 miljonit eurot; tänavu esimesel poolaastal on toetusteks ette nähtud 741 000 eurot. Samas oli piletitulu mullu 387 000 eurot. “See on raha, mida saarlased saavad tasuta sõites nüüd kokku hoida ja kasutada muuks otstarbeks,” on öelnud Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

 Riigikogu aseesimehe ning Saaremaa vallavolikogu liikme Enn Eesmaa sõnul hakkab riik edaspidi Saaremaal ühistransporti toetama täies mahus. Tänavu 1. juulist on planeeritud tasuta sõidu tagamiseks kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, sellest riiklik dotatsioon on 1,6 miljonit ning esimese poolaasta oodatav piletitulu 0,2 miljonit.

Ühtlasi on eraldi raha liinide tihendamiseks, mille kogusumma on riigis 3,3 miljonit eurot. Saaremaa osa sellest selgub vastavalt vallavalitsuse tehtud avaldustele. Kohalike elanike soove arvestades on vallavalitsusel võimekus panna bussid sõitma sobivamatel aegadel, lisada peatusi ning tihendada graafikuid ja liine.

 Eesmaa sõnul ei tohi ega saa auto olla ainuke transpordivahend, ning eelmise aasta 18 miljonit sõitu maakonnaliinidel seda ka näitab. „Kohalik omavalitsus koostöös riigiga peab võimalikult head tingimused ühistranspordi osas tagama – lisarahastus liinide tihendamiseks ning piletivaba sõit kindlasti on samm selle suunas,“ märkis ta.

 Saaremaa bussisõitjaile jääb rohkem raha kätte. Eesmaa tõi näiteks, et palju on neid, kes töötavad küll Kuressaares, kuid elavad linnast eemal. Näiteks Laimjala inimesed sõidavad tööle-koju 80 km ning igakuine kokkuhoid bussipileti pealt hakkab neil olema ligikaudu 60 eurot. Kindlasti on need summad, lähtuvalt asukohast ja sõidutihedusest, erinevad, kuid võib julgelt tõdeda, et alates 1. juulist jääb neil Saaremaa inimestel, kes ühistransporti kasutavad, rohkem raha kätte.

 

Võidavad ka Kagu-Eesti bussisõitjad

Rohkem raha hakkab kätte jääma ka Kagu-Eesti bussisõitjatel, sest Põlva- ja Võrumaa otsustasid tasuta ühistranspordile üle minna. Kagu Ühistranspordikeskus oli Eestis esimene, kes täielikult läheb üle maakonnasisesele tasuta bussisõidule, olles sellega teistele suunanäitajaks.

Riigikogu liige ning Keskerakonna Võrumaa piirkonna juht Anneli Ott märkis, et maakonnasisene tasuta ühistransport on kohalikele inimestele suurepärane uudis, kuid nüüd on oluline jõuda võimalikult paljude kasutajateni. „Mõistagi jätab nullpilet inimestele kätte täiendavaid rahalisi vahendeid, mis on, Kagu-Eesti palgataset arvestades, inimeste jaoks suur asi. Kuid töö peab jätkuma ning järgmise etapina on vaja üle vaadata maakonna bussiliinid ja neid tihendada; selleks on ka raha ette nähtud,“ ütles Ott.

Riigikogu liige Heimar Lenk tunnustas samuti Kagu Ühistranspordikeskuse otsust. „Ühistranspordikeskus seisis poliitilistest mängudest kõrgemal ning arvestas kohalike inimeste vajadustega,“ ütles Lenk. „Tasuta ühistransport parandab maapiirkondades ligipääsu töökohtadele ning tagab parema liikumisvabaduse.“ Lengi sõnul on transport muutunud pidevalt kallimaks ning niiviisi muutnud maal elamise üha kulukamaks. „Tasuta maakondlik ühistransport on üks meede, mis soodustab inimeste maapiirkondadesse elama jäämist,“ nentis Lenk.

 

AIVAR  JARNE

 



Viimati muudetud: 16.05.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail