Logo
13. detsember 2017
49 (1080)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas minna otse või veidi ringi?

MIHKEL TAMMELAAN,      15. veebruar 2017

RB trass Tallinn–Pärnu–Ikla tuleb 215 km pikk. Olemasolev raudtee Tallinn–Tapa–Tartu–Valga on 40 km pikem, 255 km. Kas see 40 km rohkem läbi sõita on nii raske, et peab ehitama tervelt 215 km uut raudteed? Mis pealegi on tohutu monstrum, mille puhul ei arvestata Eesti elanike, ettevõtjate ja metsloomade vajadusi, küll aga Reformierakonna juhtide soovi tükeldada Eestimaa kõrge teetammi ja turvatarade abil kaheks osaks ainult selleks, et saaks EL poolt lubatud rahad ära kasutada? Kas sel ajal EL veel üldse eksisteerib, seda saame teada pärast Prantsusmaa presidendivalimisi: kas uus president hakkab EL-i lammutama või mitte?

 

 

Kui arvestada RB trassi laiuseks 35 m, tuleks maaomanikelt osta umbes 735 ha, mis läheks kõige tagasihoidlikumate arvutuste järgi (3000 €/ha) maksma 2,26 miljonit €. Kui lisada trassile jäävate hoonete maksumus, oleks kokku ca 3 miljonit €. Põlluharijad ja loomakasvatajad ei saa teisele poole trassi jäävat maad kasutada. Reformierakonda pole maainimeste mured kunagi huvitanud. See on põhjustanud maapiirkondades elu hääbumise; pidevalt on suletud pangaautomaate, postkontoreid, koole ja kauplusi.

Ühe raudteekilomeetri ehitamise maksumuseks arvestatakse ca 2 miljonit €. Seega maksaks kogu tee ehitamine 430 miljonit.

Näiteks Raplasse raudteejaama ehitamine maksab 10 miljonit. Kes on siis need Raplast Pärnusse, Riiga, Kaunasesse, Vilniusse või Varssavisse sõitjad, et nende jaoks nii kallis jaam ehitada? Pärnusse käib rong Raplast nagunii, seega võiksid kaugemale sõitjad Pärnus kiirrongile istuda. Igatahes on Raplasse veel ühe raudteejaama ehitamine mõttetu.

Tallinnas elab kolmandik Eesti elanikkonnast. Ehitame siis sellise kalli raudtee neile ja jätame suurema osa Eesti majandusruumist raudteeteenusteta? Ja seda ainult nn eurolaiusega (1435 mm) raudtee ehitamise nimel, kuigi nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ja kogu endise N. Liidu aladel on 1520 mm rööpmelaiusega raudteed. Samal ajal häbenetakse tunnistada, et Hispaanias on leiutatud moodus, kuidas sõiduajal veeremi ratastevahet muuta (vt Kesknädal 21.12.2016 – „Rail Baltic Eestisse – kas Reformi arulage sünnitis?“).

 

Debatt peab jätkuma!

Me vajame eelkõige kiiret ja mugavat rongiliiklust Eestis – Tallinnast Tartu, Narva ja Haapsalu suunal. Euroametnikud võivad Brüsselisse sõita ka lennukiga, nagu nad seda seni ongi teinud. RB võiks neid viia küll Varssavisse, aga see pole veel Brüssel.

Võib aga juhtuda nii, et EL püsib koos vaid niikaua, kuni RB valmis saab. Siis peab juba Eesti riik ise kõik RB kulud kinni maksma, aga me pole selleks valmis! Siis ütlevad RB eestkõnelejad kunagise Venemaa peaministri Viktor Tšernomõrdini sõnadega: „Tahtsime paremat, aga läks nagu alati…“

Lolluste vastu peab astuma kogu rahvas! Elame veel!

 

MIHKEL TAMMELAAN, mäeinsener Raplast

 

[illustratsioonkaart]

80 aastat tagasi oli Eesti üsna tihedalt raudteestatud – jätkus nii laia- kui ka kitsarööpmelist. Tollast raudteede võrgustikku on alles jäänud napilt. Miks mitte olla uue ja noobli terasmagistraali rajamise poolt?



Viimati muudetud: 15.02.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail