Logo
22. märts 2017
11 (1042)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Peavoolumeedia hauakohad

JAAK UIBU,      15. märts 2017

Kesknädal avaldas 1. märtsil minu artikli Toompea Haridusseminari kohtumisest peaministriga, kus arutati meetmeid rahvastikukriisist ülesaamiseks. Teema on olulisim kõigist, mida valitsus iial on arutanud. Selle kinnituseks: eestlaste arv Eestis kahaneb Statistikaameti andmeil paari tuhande kaupa aastas ja oli möödunud aastal 905 tuhat.

 

Eestlaste suremus ületas sündimust viieteist aasta jooksul. Mõned aastad oli vahekord paigas, ent nüüd ületab suremus jälle sündimust. Kirjutasin, et just tänu Jüri Ratasele ja Rein Ratase eeltööle Riigikogus jõuti sügiseses koalitsioonileppes rahvastikukriisi tunnistamiseni.

Mõistetav on soov, et käsitletud kohtumisel arutatud ettepanekud jõuaksid inimesteni, sest meetmete väljatöötamine õnnestub vaid sellise rahva osalusel, kes soovib säilitada oma riiki. Saatsin artikli kümnekonnale väljaandele, sealhulgas Postimehele, Maalehele ja Õpetajate Lehele. Ei saatnud Õhtulehele; ka Urmo Soonvaldi juhitud väljaannetele, mis on spetsialiseerunud eeskätt kintsuilu kiitmisele. Vältisin Sirpi, sest demograafia ei ole teatritegemine. Üllatusena keeldusid kolm tõsist väljaannet kirjutist kohtumise kohta avaldamast, refereerimast ja isegi kritiseerimast. Nagu polekski väljaanded eesti meedia emalt Marju Lauristinilt või tema õpilastelt õpetust saanud? Või tegi Lauristin hullupööra hinnaalandust?

Vaatame nüüd, millega sellist suhtumist põhjendati.

 

Anneli Ammas, Postimehe uuriva toimetuse reporter: Peaminister kohtub paljude inimestega ja ikka olulistel teemadel, kuid ajaleht ei ole see koht, kus kõigist peaministri kohtumisest põhjalikke ülevaateid avaldada. Õigemini ajalehed neid ei avaldagi, vaid valitsuse kommunikatsiooniosakond (kui peab vajalikuks). Pange tähele – uuriva toimetuse reporter ei söandanud artiklile sisse sõita, aga rahva hääbumisega teda juba ei hirmuta.

Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla: … meie väljaanne kajastab ennekõike haridusvaldkonna päevakajalisi teemasid ajakirjanduslikus käsitluslaadis – uudised, olemuslood (sh isikulood), intervjuud, reportaažid ja arvamused. Seega puudub meie väljaandes rubriik, kus avaldada memorandumeid ja protokolle kohtumistest ja toimunud üritustest. Samuti tuleb mul kahetsusega tunnistada, et teie poolt pakutud kirjatükk jääb meile teemakäsitluselt liiga abstraktseks ja on vähese uudisväärtusega. Pange tähele – probleemartikli mõiste on peatoimetajale võõras; Eesti tähtsaimat probleemi, mis on viinud kümnete, kui mitte sadade koolide sulgemisele, ettekavatsetult ei käsitleta.

Maalehe peatoimetaja Andres Eilart konkreetset artiklit ei avaldanud, vaid ahvatles teist kirjutama: Oluline teema! Kas võiksime aga mõelda hoopis sedapidi, et selle ühe kohtumise põhjalt hoopis konkreetsemaks minna? Kas teil oleks oleks andmeid ja huvi analüüsida, mida elu maal õieti tähendab – mis on aastal 2017 maapiirkond, kuidas on toimunud rahvaste liikumine, milline elujõud on maal säilinud? Pange tähele – väga viisakas viis keeldumiseks.

Soovitasin pöörduda minust kompetentsema Jaan Leetsari poole, kes mulle hiljuti saatis sisuka artikli Maaelu ja -majanduse probleemid, ning andsin ka meiliaadressi. Hiljem küsisin Leetsarilt, kas temalt küsiti artiklit. Vastus – kahjuks mitte. Niipalju siis huvist rahva elujõu vastu.

 

Peavoolumeedia pilootuuringu tulemused ei rõõmusta. Muidugi Anneli Ammas ei ole kogu Postimees, kus Eesti halvenevat demograafilist olukorda on viimasel ajal käsitletud. Aasta tagasi süüdistas sama ajakirjanik Erki Savisaart vaieldavas plagiaadis, minnes ükskõikselt mööda Savisaare teksti sõnumist – depopulatsioonist Eestis. Kirjutada sellest, mis on jõukohane ja skandaalne – niisugune paistab olevat ajakirjaniku kreedo.

Kõige muserdavam on siiski riiklikult finantseeritava Õpetajate Lehe seisukoht: pole meie formaat! Võtsin kätte ja saatsin artikli kohtumisest peaministriga maavalitsuste kaudu koolidele. Pange tähele – maavalitsuste kaudu. Kuni need veel on olemas, saab nende kaudu teavet jagada. Pärast nende likvideerimist tuleb info jagamiseks digiajastul vist võtta kepp kätte ja koolid läbi käia! Võib-olla aitab Rail Baltic, kui tal koolide juures pooljaamad on?

 

JAAK UIBU,

D.Sc., Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant



Viimati muudetud: 15.03.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail