Logo
21. juuni 2017
25 (1056)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Mõni katke mõttelisest sõnavõtust maakonnakonverentsil

ANTS METSLA,      15. märts 2017

Tunnen muret valitsusparteiks saanud Keskerakonna pärast, sest siiski pole piisavalt tunda tema ühiskondlikku sõnumit. Valitsuse sammudes, mis said teoks kohe valitsemise hakul, polnud uut: Keskerakond tuli vastu ühiskondlikule nõudlusele (maksuvaba miinimumi suurendamine, õpetajate palk jm.). Hiljem oleme kuulnud riiklike investeeringute plaanist ja kaubalaevade Eesti lipu alla toomisest. Ent on olnud ka läbimõtlematut rabelemist, mida vastased koheselt ära kasutavad.

 

 

Mõned tähtsad lubadused on aga sootuks unustatud, kardetavasti tahtsi. Üks neist on väike sammuke õiglase pensioni suunas: 1 tööaasta = 1 pensionistaaži-aasta. Selle asemel lastakse sotsiaalkaitseministril pidulikult teatada, justkui minu noorusajal NLKP kuulutas kommunismi tulekut: 20 aasta pärast hakkab praegune töötajate põlvkond saama õiglast pensioni! Veel paar säärast deklaratsiooni, ja valitsuse reiting langeb.

Kunagi võitles Keskerakond ägedalt meie ülikõrge (Euroopa kõrgeima!) elektriaktsiisi vastu, mis eriti valusalt tabab ettevõtjaid, kuid nüüd pole midagi olnud kuulda selle alandamisest.

Ühe keskerakondliku võitlusteema – sundüürnikele osaks saanud ülekohus – lahendamiseks on nüüd loodud komisjon. Kuid igasugused komisjonid on teatavasti mõeldud probleemide aeglaseks suretamiseks. Ega siin muud lahendust õieti vist polegi loota? Kandku sellise omandireformi (sisuliselt küüditamise) eest vastutust Eestis praegu parnassil või opositsioonis olevad reformiloojad! (Mida nad, teadagi, ei kanna...)

Valitsusele võib peale lubaduste unustamise seni veel ette heita ka majandusliku sõnumi vähesust. Aga tahaks loota, et kaasates asjatundjaid, see ükskord ikkagi tuleb.

Suurim etteheide (mitte ainult siinkirjutajalt) on see, et uus valitsus pole alustanud riigiaparaadi reformimist; seda pole õiges võtmes arutletudki. Riigiasutuste provintsialiseerimine ei ole minu meelest arukas reform, vaid kahjumlik asendustegevus. Nagu pole vajalikke korrektiive tehtud ka haldusreformis (näiteks, üle plaanitava Rail Balticu asuva Halinga valla liitmine Vändra vallaga on täielik arulagedus).

Paljud praeguse Eesti riigi ametkonnad on parasiitlikud ja ebatõhusad. Meil on bürokraatlik vahekiht, mida nimetatakse avalikuks ja mis elab maksumaksja kulul. Meil leidub sihtasutusi, mis lausa külvavad raha tuulde. Näiteks EAS tuleks kohemaid kaotada. Õigemini, tema (nagu ka Arengufond) loodigi saamavalitsuste poolt üksnes raha hämaraks ümberjagamiseks. Ettevõtluse arendamise rahasid peaks suunama majandusministeerium.

Kümnete või koguni sadade läbimõtlematult loodud või puukasutisteks mõeldudki asutuste koondamine või kaotamine – see oleks tegelik riigireform, mis nõuab valitsuselt suurt tarkust ja julgust, aga millega tuleb tasapidi alustada.

 

Kuni meil mõistavad õigust need, kes algatasid poliitilise kohtuprotsessi Edgar Savisaare ja Keskerakonna vastu, ei saa rääkida Eestist kui õigusriigist. Ega ka uuest kursist Eesti valitsemisel. Valitsus peaks siiski rohkem pingutama, et poliitiline kohtumõistmine muuta juriidiliseks, et Eestist saaks õigusriik, kus kohut mõistavad õigusemõistjad.

 

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

 



Viimati muudetud: 15.03.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail