Logo
21. juuni 2017
25 (1056)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuldalindu kukkus pikalt

Jürimõisa Aadu,      17. mai 2017

Suurte tapatalgute lõppemise aastapäeva eel oli üsna kevadine päevake. Kukulindki hakkas kukkuma eluaastate jätku, ja seda kohe pikalt – kolmekümne viienda korra järel lõpetas varese kraaksatus selle ennustuse, muidu oleks laulnud teab kui kaua. Sa jeerum küll, see ennustab mulle ju 120 aasta pikkust elu, pealegi kuldset – seda tähendab samal ajal nähtud kollane liblikas! Paneb päris mõtlema, kuidas eluke siis kulgeb, kui oma onni uksest ei jõua enam sisse-välja tatsuda.

 

Minu emand peab siis sama kaua elama. Ta ju ei usalda mind üksinda siia ilma jätta – mine tea mis lollustega siis hakkama saan.

Aga püüan mitte mõelda sellele, kes puuduva osa hooldekodutasust maksab, sest minu pinss ei kata pooltki sellest. Murran hoopis selle üle pead, kuidas õppida lamatisi vältima. Hooldeasutustes ei jätku hooldajaid, kes hoolealust vajalikult abistaks, rääkimata lihtsamate tohterdamisvõtete tundjatest. Mullu lahkunud sõbral hooldehaiglas tekkinud lamatishaavad ei paranenud lõplikult ka siis, kui ta enam voodihaige polnud.

Tervishoiu Kõrgkoolil on nüüd küpsenud plaan, kuidas kõikvõimalike inimhädadega tegelevaid spetse koolitada. Kuhu nad tööle lähevad? Õdede ja muude medtöötajate järele pidi kogu Euroopas karjuv nõudlus olema.

Tuttavale tohtrile hakkas siinse haigla sisekliima närvidele. Võttiski meheraasukese ja lapsed kaasa, ja padavai! teise riigi meditsiini arendama. Nüüd on võimeline patsientidega suhtlema neljas keeles, vajab ainult araabia keele tõlgi abi.

Kas see pere enne väljas teenitud pensioni kodumaale naaseb, sõltub meie tervishoiu arengust. Nüüd vähemalt püütakse sotti saada, kuidas meie tervelt elatud elu pikendada. Arstide streigi ärajäämine annab lootust positiivseks arenguks. Selles lootuses elamegi edasi.

 

Jürimõisa Aadu

 



Viimati muudetud: 17.05.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail