Logo
15. november 2017
45 (1076)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Patarei hoone päästmisest

FELIKS SAAREVET,      12. juuli 2017

1. jaanuaril 2005 likvideeriti Patarei vangla ja see hoone anti üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKV AS). Kuigi katus oli juba vangla likvideerimisel kehvas seisus, oli seda aastaid püütud lappida ja enam-vähem pidas see vihma. RKV AS pole aga 12 aasta jooksul katust parandanud, vaid on ainult otsinud ulmelisi rakenduslahendusi – endise vangimaja kasutamine muuseumideks, arhiivideks, elukorteriteks, äripindadeks... Selle tulemusena on katust kandvad puitkonstruktsioonid läbi mädanenud ja remondikulud tohutult suuremad. Samal ajal oli RKV AS 2016. aasta kasum 13 miljonit eurot.

 

Häda on selles, et Vene keiser, kes Patarei ligi kaks sajandit tagasi lasi ehitada, polnud nii tark kui kirjaoskamatud vene talupojad. Keiser nimelt ei käskinud Patarei müüre pinnasest isoleerida. NSVL-i ajal, kui hoones asus vangla, värviti seinad kaks korda aastas õlivärviga üle, kuid see koorus niiskuse mõjul alati maha.

Küll on aga RKV AS Patarei omanikuks olles lammutanud maha Patarei kõrval asunud Tallinna ravi- ja tööprofülaktooriumi kolmekorruselise staabi ja vangla kahekorruselise ühiselamu. Mõlemad olid pinnasest hästi isoleeritud ja neid oleks saanud kasutada muuseumideks või näituste jaoks. Lisaks asus ühiselamu all pommivarjend ja tugev vundament oleks kandnud paari korruse pealeehitamist.

See paha tegu pandi toime umbes viis aastat tagasi. Tuleb meenutada, et silikaattellis maksab praegu u. 60 eurosenti, aga neetud okupatsiooniajal maksis ainult 0,6 täisväärtuslikku kopikat. Ja silikaatkivide tootmine Eestis lõpetati varsti peale taasiseseisvumist.

 

Päästmisvõimalused

Mida teha Patarei päästmiseks? Muinsuskaitsekuu 2017. aasta tööplaanis oli ette nähtud ka arutelu „Päästkem Patarei”. See toimus Kodulinna Majas 24. aprillil. Kokku tuli üheksa inimest eesotsas maja perenaise Tiina Mägiga. RKV AS-ist polnud kohal kedagi. Nähtavasti ei juletud tulla. Mõni päev hiljem viis tuul suure tüki Patarei katusest õue peale maha.

Tegin sel arutelul ettepaneku kuulutada RKV AS kuritegelikuks organisatsiooniks ja pöörduda peaministri poole ettepanekuga küüditada see asutus oma praegusest asupaigast Patarei vanglasse kuni vastuvõetava lahenduseni. Kuulajaskond (kaheksa inimest) võttis seda huumorina, mina tõsiselt.

 

Lahendustena pakun mitut varianti, mõtlemiseks omanikule:

Raiuda meetripaksused müürid 50% ulatuses läbi, isoleerida pinnasest ja seejärel teha seda müüri teise poolega. Mitu kilomeetrit müüre on, ei tea, kuid ka kõik vahemüürid vajavad isoleerimist, ja see töö on tohutult kallis.

Lasta hoone õhku või lubada jõuliselt lammutada ning olemasolevate plaanide järgi uuesti üles ehitada, siis juba pinnasest isoleeritult ja endistest kividest nagu Varssavi ja Berliin pärast II Maailmasõda.

Lubada Patarei ostjal ehitada hoonele juurde vähemalt kolm korrust kortereid sama välimusega. (Loomulikult eelnevalt isoleerides müürid olemasolevast hoonest.) Kuna Patarei on päris pikk, siis vaade merelt oleks kolme korruse lisamisega veelgi uhkem. See variant on kõige reaalsem.

 

Seda objekti 1958. aastast sageli külastanud

FELIKS SAAREVET

Autor on jurist, endine riigiprokuröri asetäitja.

 

[fotoallkiri]    VAADE PATAREILE LINNULENNULT: Patarei kindlus Tallinnas on stiilipuhtana säilinud klassitsistlik kaitserajatis, mis kuulub Euroopa ehituspärandisse. Ühtlasi on Patarei näol tegemist kommunismi ja natsismi ohvrite mälestusmärgiga ning Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga.



Viimati muudetud: 12.07.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail