Logo
15. november 2017
45 (1076)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Meediakriitika: ETV-d vaadates

RIINA ROSSA,      13. september 2017

Kujundame traditsioone tulevikku, kuid samas unustame, millisel moel sõltub meist kõigist kõige selle edasikandmine. Suurem osa rahvast suudab reaalse elu, unistuste ja mälestuste vahel vahet teha.

 

President Kaljulaid kutsus 900 külalist roosiaeda, näitamaks, et Arnold Rüütli ajal loodud tavaüritus väärib järgimist. Kas aga oli meile, kes me kodudes jälgisime 20. augustil televisioonisaadet sellest, kõik nähtu roosiline?

ETV rikub traditsioone. Muutuv maailm muudab sõnakasutamist suhtlemises. Saatejuhid Killandi ja Välba olid suhtlemisaltid paljude külalistega, aga suhtlustasand oli rohkem melutasandil. Mitte aga targalt läbi mõeldud tekstiga. Hirmsasti taheti öelda, kellel külalistest millise stiiliõmbleja kleit seljas. Mida mõtlesime meie, kuulates neid melunäitlejaid, kes roosiaias, paljaste säärtega ja „imelised kaunistused peas“, ajavad udujuttu, mis sugugi ei sobinud selle traditsioonilise ürituse raamidesse?

Muidugi liikus ekraanil ka arvamusliputaja-tiitliga tegelasi, kes on alati kohal, kui president kutsub. Mis teha, kui liberaalne meediakultuur samastab end Eestimaa ümberlõikajatega? Iga Eesti kodanik ei tohigi oma sõna poetada arvamusrubriigis, näiteks „Postimehes“, sest noil kirjutajatel on veel küllalt valusat närvi, õiglustunnet, et kirjutada Eestimaal toimuvast õiges valguses. Need kirjutajad ei saa kirjutamise eest tasu, mida „arvamusliputajad“ saavad …

Neid koguni pilgatakse, et nad oma vaimu välja lasevad hämarates nurgatagustes, nagu „Kesknädal“ ja veel mingites kultuuriväljaannetes.

Ainus, mis sellel roosiaia-peol oli mõtlemapanev, oli president Kaljulaiu kõne …

Teine saade ETV-s oli 21.00 alanud „Kodumaa karjed“ – Jaak Printsi soololavastus. No, oli ikka emotsionaalne kokkuvõte häältest, millest moodustub nüüdisaegne Eesti inimene…?!

Eesti inimesele oli see järjekordne jahmatav teatrisoolo, mis väärib ainult kadakaid. Kaua võib kuulata sõimu, joovastumist, mida üks näitleja on pähe õppinud vene ja eesti keeles. Huvitav tähelepanek: venekeelne tekst oli selgemini hääldatud kui eestikeelne kõne, millest eri kohtadel ei saanud aru, mis pobin see oli? Näitleja ei olnud ilmselt pööranud tähelepanu tekstile, kuid televisioonis läheb tekst kaduma, kui näitlejal puudub korralik tekstihääldus. Tekst on peamine, mis sõnumina rahva ette tuleb. Pinget esitaja kurnatusest võis ekraanil näha. Näitleja oli füüsiliselt väsinud. Tundus, et etenduses oli palju lahmivat, mis ei mõjutanud vaatajates kaasaelamist. Karjatused, kurbus ja hüüded – kas need olidki selle lavatüki põhieesmärk, mis ETV-s tundus äärmiselt toore loona? Tuhanded televaatajad peavad nägema konarlikke lavastusi, mis ei vääriks üldse kohta televisioonis.

Mind häiris näitleja riietus – see oli rohkem paha-poisi-kostüüm, kaenlaaluste higilaikudega. Kas tõesti ei suunata näitlejat riietuse valikul? Teleekraanilt on iga viga näha, eriti need vead, mis vaataja silma riivavad.

Rõõmu sellest lavastusest mina ei tundnud, aga pettumust küll.

Vaatan Tallinna TV-d: „Poolkuu Igor Gräziniga“, „Teie arvamus, palun“ saatejuht Jakko Väli suhtleb erudeeritult saatekülalistega, „Meedia keskpunkt“ jpt. Imetlen saatejuhtide korralikku eestikeelset diktsiooni. Tublisid inimesi peab alati kiitma ja austama.

Soovin head valimisedu Taavi Aasale ja Mihhail Kõlvartile, et ikka Eesti asjad Tallinnas hästi areneks. Edu teile!

 

RIINA ROSSA, luuletaja-kirjanik Viljandist



Viimati muudetud: 13.09.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail