Logo
22. november 2017
46 (1077)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

EAS-i Eldoraado pöörleb täistuuridel

INDREK VEISERIK,      15. november 2017

Enne külmkappide taga nihverdamist sai meie armastatud ekspeaminister hakkama veel hullema teoga. Astus räigelt vastu Reformierakonna suurele lubadusele mitte iial tegelda korruptsiooniga ja oma valijaid petta.

 

 

 

Nimelt avas Taavi Rõivas oma „riikliku” kohalolekuga üsna kahtlase ja petturliku firmakese „TransferFriend” büroo, kes on aastaid kasutanud variaadressi ning mida kohalikud nimetavad petuskeemiks. Nii väitis Marii Karell oma teleloos Malaisiast. Tegu on rahade odavalt riigist riiki ülekantimise teenusega.

Tegelikult oleks pidanud EAS-i juhid võtma vastutuse ekspeaministri puuduliku lastetoa ja käitumisoskuse eest ning tagasi astuma. Hoopiski telliti selle asemel kiitvad lood teemal: „Taavi Rõivas: mulle on öeldud, et Eesti riigile ei ole minust paremat müügimeest.“ (Delfi, 4. november).

 

Seega ollakse jätkuvalt nende lahvatanud skandaalide rambivalguses.

 

Tuleme pisut tagasi. 12. mail 2014 kirjutas Ärileht, et EAS-i uus nõukogu pandi kokku Reformierakonna halli kardinali Kristen Michali juhiste järgi.

„Viimasel ajal palju kriitikat saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus lubas alustada puhtalt lehelt. Aga polnud see leht nii puhas midagi. Ärilehe andmetel käis nõukogu kandidaatide nimekiri läbi Reformierakonna ladviku hindavate pilkude alt ja kui mõni isik „oravaparteile“ ei meeldinud, lendas nimi prügikasti. Üheks eemaldatu näiteks on Krimelte asutaja ja omanik Jaan Puusaag, keda soovitas EAS-i nõukogusse selline tuntud isik nagu tööandjate keskliidu juht Jüri Käo. Puusaag aga läks omal ajal endise kultuuriministri Rein Langiga tülli, ja kas selle taga võibki näha ärimehe nõukogust kõrvale jätmist?” Niipalju siis juhtkonna loomisest.

 

Vaatame EAS-i ebaõnnestunud rahamakseid:

2012. aastal lasi Eerik-Niiles Kross taastada Kõue-Triigi mõisa EAS-i rahadega.  Lisaraha andis ka Keskkonnainvesteeringute Keskus 60.000 euroga. PRIA-lt lunis ta lisaks 156.000 eurot. Juba esimene majandusaasta lõppes 340.222-eurose kahjumiga! Kross on ikka veel võlgades. EAS-i see ei heiduta.

 

Eelmisel sügisel Ärma talu toetamise lugu, kus mingi umbmäärane juhatus vassis; lõpuks leiti  keegi allakirjutanu, ja tema ka ohverdati. Nüüd saab riik lähipäevil Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurose tagasinõude.

 

Sama segane lugu oli Rakveres „Targa Maja” rahastamisel, kus mitte keegi lõpuks ei teadnudki, millega tegemist. Nüüd on tulemus käes, ja suurim tagasinõue EAS-i ajaloos. Rakvere „Tark Maja” läks pankrotti, tagasi tuleb maksta 2,6 miljonit eurot!

 

Meelest ei lähe ka kõrbemaläinud naeruväärne rändrahnubränd. EAS-i brändiotsingud on avaliku häbiga ummikusse jooksnud. Samuti tühi töö oli miljardär Richard Bransoni kostitamine, kus temast Eesti e-residenti teha ei õnnestunud.

Küllap mees teadis, mis on meie ID-kaardi lastehaigus. Ei aidanud ka eraisikust veinitootjalt kahe kasti veini küsimine tasuta annetuseks!

 

Helsingis toimunud Nordic Business Forum’il osalemine, mille "paketihinda" kuulus ka Bransoniga kohtumise vahendamine, läks EAS-ile maksma 40 000 eurot. Lisaks hinnaline õhtusöök – 5500 eurot üheksale inimesele.

 

2016. aastal andis Eesti Maksumaksjate Liit EAS-ile nimetuseks“Maksumaksja vaenlane”.

 

Aga see EAS-i ei peatanud. Lausa vastupidi.

EAS-i 2017. aasta tegevuste kogueelarve mahuks oli planeeritud 200,5 miljonit eurot; tegevuste maht võrreldes 2016. aastaga kasvas 30,8 miljonit eurot (võrdluseks: 2016. aasta koondeelarve maht oli 169,7 miljonit eurot).

 

EAS-is töötab 331 inimest. Teenistujate arv on stabiilselt tõusnud, veel hiljaaegu oli see 293.

EAS-ist on tänaseks päevaks saanud asutus, mis iseennast seestpoolt õgib.

 

2016. aastal oli palgakulu 9 643 294 eurot ja töötajaid 275. Nii võib kindlalt järeldada, et 331 töötaja puhul on palgakulu kõrgem kui 10 miljonit.

 

Viis aastat tagasi, kui Kersti Kaljulaid töötas Euroopa Kontrollikojas, ütles ta: “Pikaajaliselt on EAS-i skeem suure riskiga tegevus, millel ei ole väga head põhjendust. Kui juba kord on seda teed mindud, siis niisuguseid fonde on väga raske tagasi kokku rullida, kui turuolukord paraneb. Lisaks jääb see raha konkureerima erarahastusega, ja see ei ole õige, eriti praegu, kui on selgunud, et avaliku sektori rahal on samuti hind, ja see võib erasektori raha hinnast kallimakski osutuda.”

Kas president on endiselt sama meelt? Või kiidab hoopis meie parimat rõivamüüjat?

 

INDREK VEISERIK

 



Viimati muudetud: 15.11.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail