Logo
22. november 2017
46 (1077)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

FBI memo Valgele Majale: kommunistide arvates oli JFK mõrva taga ultraparempoolne vandenõu

ANDRES LAIAPEA,      15. november 2017

(1. osa) 25 aastat tagasi vastu võetud seadus nägi ette, et USA valitsusasutused peavad 2017. aasta 26. oktoobriks avalikustama kõik president John F. Kennedy tapmisega seotud dokumendid. Julgeolekuorganite vastuseisu tõttu on nende avaldamine venima jäänud, kuid kümned tuhanded paberid on nüüd siiski vabalt kättesaadavaks tehtud. Nende hulgas leidub ka 1966. aasta detsembris Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) poolt Valgele Majale saadetud ülisalajane memorandum, milles on kokku võetud Nõukogude Liidu ja USA Kommunistliku Partei reaktsioonid president Kennedy tapmisele. Kesknädal avaldab selle täismahus.

 

 

"Vastavalt Teie 1966. aasta 29. novembri taotlusele on lisatud memorandum, milles on kokku võetud meie toimikutes leiduv informatsioon, mis puudutab Nõukogude ja Kommunistliku Partei ametikandjate reaktsioone president John F. Kennedy mõrvamisele. Neid andmeid ei ole avaldatud kohtuministri kohusetäitjale," teatab sellele dokumendile lisatud kaaskirjas FBI peadirektor J. Edgar Hoover.

 Taotluse info saamiseks esitas president Lyndon B. Johnsoni erinõunik W. Marvin Watson, kes hakkas Johnsoni heaks töötama juba 1948. aastal, aidates tal pääseda siis USA Senatisse. Kennedy tapmise ajal oli ta Demokraatliku Partei juht Texases. Pärast seda sai temast Valge Maja personaliülem ja presidendi erinõunik. Pärast Johnsoni ametiaja lõppu asus Watson tööle Texase naftakompaniis Occidental Petroleum. Ajast Valges Majas kirjutas ta hiljem mälestusteraamatu "Chief of Staff: Lyndon Johnson and His Presidency" (2004).

1964. aastal tegeles Watson demokraatide üleriigilise kongressi korraldamisega, aidates vähendada delegaatide hulgas Kennedy klanni lojalistide osakaalu ja tagades nii, et demokraatide kandidaadiks asepresidendi kohale sai Hubert H. Humphrey, mitte Robert F. Kennedy. Viimatinimetatu tapeti demokraatide järgmiste eelvalimiste ajal 1968. aastal, kui näis, et temast võib saada nende presidendikandidaat.

 Kohtuministri kohusetäitja, kellele Hoover lisatud kaaskirjas viitab, oli toona äsja, 28. novembril ehk päev enne Watsoni taotlust selleks saanud Ramsey Clark, senine asekohtuminister ning küllaltki populaarne liberaal, kes kuulus Kennedy klanni toetajate leeri. Võib ainult spekuleerida, kas koostatud memorandum oli kuidagi seotud Demokraatliku Partei sisemise võimuvõitlusega, mis tingis vajaduse FBI käest selline kokkuvõte saada.

Ühe teise sellesarnase memo kohaselt rääkis Watson 1967. aastal FBI asedirektorile, et president Johnson oli talle öelnud, et on lõpuks veendunud: Kennedy mõrvamisega oli seotud vandenõu ning et selle vandenõuga on kuidagi seotud CIA. Kas tegemist oli lihtsalt katsega jälgi segada? Eks ütle ju üks ameeriklaste hulgas populaarsemaid vandenõuteooriaid, et J. F. Kennedy mõrvamise taga olid hoopis Johnson ja Texase naftamagnaadid. Neil olnuks väidetavalt nii motiiv kui ka operatiivne võimekus, et midagi sellist korraldada ja seejärel kinni mätsida.

 Tõde võib muidugi olla palju lihtsam. On täiesti võimalik, et Lee Harvey Oswald oligi „üksik hunt“ ja mingit vandenõu polnud. Enamik ameeriklasi seda küsitluste kohaselt küll ei usu, aga välistada ei tasuks siiski ka seda võimalust. Täiesti erinevate vandenõuteooriate leviku taga võib olla lihtsalt inimeste psühholoogiline suutmatus tunnistada, et USA presidendi tapmiseks ei olegi vaja enamat kui ühte inimest, kes võtab endale pähe seda teha. See tundub uskumatu. Ja sellepärast paljud seda ei usugi. Kuid see veel ei tähenda seda, et nii polnud.

 

Hästi organiseeritud vandenõu

//Allikas, kes on varustanud meid varem usaldusväärse informatsiooniga ning viibis kadunud president John F. Kennedy mõrvamise ajal Venemaal, rääkis 1963. aasta 4. detsembril, et uudis president Kennedy mõrvamisest paisati Nõukogude rahva ette pea kohe pärast selle toimumist. See teade võeti vastu suure šoki ja jahmatusega ning president Kennedy mälestuseks löödi kirikukelli.

Meie allika kohaselt uskusid Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ametikandjad, et oli mingisugune hästiorganiseeritud vandenõu "ultraparemtiiva" poolt Ameerika Ühendriikides, et saavutada "riigipööre". Nad paistsid olevat veendunud, et see mõrv ei olnud ühe mehe tegu, vaid tulenes hoolikalt kavandatud ettevõtmisest, milles mängisid rolli mitmed inimesed. Nad arvasid, et need elemendid, kes on huvitatud selle mõrva ärakasutamisest ja Ameerika Ühendriikides kommunismivastastel tundmustel mängimisest, kasutavad seda tegu ära selleks, et peatada läbirääkimised Nõukogude Liiduga, rünnata Kuubat ja laiendada seejärel sõda. Selliste meeleolude tulemusel läks Nõukogude Liit koheselt riiklikku häireolukorda.

Meie allikas ütles veel, et Nõukogude ametikandjad kartsid, et juhi kaotanuna võib mõni vastutustundetu kindral Ameerika Ühendriikides välja saata raketi Nõukogude Liidu pihta. Nõukogude ametikandjad olid veel seisukohal, et ainult maniakid arvaksid, et "vasakpoolsed" jõud Ameerika Ühendriikides, nagu neid esindab USA Kommunistlik Partei, mõrvaksid president Kennedy, eriti selle sõimu valguses, mida USA Kommunistlik Partei on saanud "ultravasakpoolsete" poolt oma toetuse tõttu Kennedy administratsiooni rahumeelse kooseksisteerimise ja desarmeerimise poliitikale.

 

N. Liit eelistas Kennedyt

Meie allika kohaselt väitsid Nõukogude ametikandjad, et Lee Harvey Oswald ei olnud seotud Nõukogude Liiduga. Nad kirjeldasid teda neurootilise maniakina, kes oli ebalojaalne omaenda riigile ning ka kõigele muule. Nad märkisid, et Oswald ei kuulunud Nõukogude Liidus kunagi ühtegi organisatsiooni ning talle ei antud kunagi Nõukogude kodakondsust.

Teine allikas, kes on varem varustanud meid usaldusväärse informatsiooniga, rääkis 1963. aasta 27. novembril, et Nikolai Fedorenko, Nõukogude Liidu alaline esindaja ÜRO juures, viis 1963. aasta 23. novembril läbi lühikese briifingu kogu diplomaatilise personaliga, kes on ametis Nõukogude esinduses. Selle kohtumise käigus kordas Fedorenko kõigile kohalviibinuile teadet president John F. Kennedy tapmise kohta ning märkis, et Nõukogude Liidul on Kennedy surmast vägagi kahju ja et see põhjustas Nõukogude valitsusringkondades märkimisväärse šoki.

 Fedorenko ütles, et Nõukogude Liit oleks eelistanud seda, et USA valitsuse eesotsas on president Kennedy. Ta lisas, et president Kennedyl oli, teatud määrani, vastastikune mõistmine Nõukogude Liiduga ning et ta oli püüdnud tõsiselt parandada suhteid USA ja Venemaa vahel. Fedorenko lisas veel, et Nõukogude valitsus teab vähe või mitte midagi president Lyndon Johnsonist ning, sellest tulenevalt, Nõukogude valitsus ei tea, milliseid poliitikaid president Johnson hakkab järgima tulevikus Nõukogude Liidu suhtes.//

 

ANDRES LAIAPEA

(Järgneb)

 



Viimati muudetud: 15.11.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail