Logo
06. detsember 2017
48 (1079)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Euroopa teadusministrid leppisid kokku tulevastes teaduse rahastamise põhimõtetes

04. detsember 2017

Laupäeval Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu teadusvaldkonna ministrid leppisid kokku, millised on teaduse ja innovatsiooni rahastamise põhialused alates 2021. aastast. “Nutikad lahendused on saanud osaks meie argipäevast ja sageli me ei mõtle, et ID-kaart, nutitelefon või pakiautomaadid on teaduse saavutus," ütles Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

"Peame jätkama tööd, et inimesed näeksid, kuidas teadus igapäevaelu lihtsamaks saab teha. On hea meel, et Eesti eesistumise ajal jõudsime teadusministritega ühisele arusaamale, milline peab olema järgmine Euroopa Liidu teaduse rahastamise programm. Selle toel sünnivad järgmised elumuutvad lahendused, millest me täna ei oska veel isegi puudust tunda. On oluline, et kõik kõrgetasemelised teadlased ja ettevõtted saaksid programmis osaleda,” lisas minister.

Võrreldes varasemate raamprogrammidega on Horisont 2020-s oluliselt kasvanud riikidevahelise ning avaliku ja erasektori vaheliste ühisprojektide osakaal. Sedalaadi partnerlused on vajalikud riikideüleses teadus- ja arenduskoostöös, kus lahendatakse probleeme, mida riigid üksi lahendada ei suuda, näiteks kliimamuutustega seonduv. Samuti toetatakse partnerluste kaudu erasektori teadusuuringuid uute tehnoloogiate arendamisel, näiteks uute ravimite või kütust säästvate uue põlvkonna lennukite väljatöötamist. Ministrid leppisid kokku konkreetsed suunised, kuidas hakatakse korrastama keerulist partnerluste maastikku. Teaduspartnerlustes osalemine peab muutuma lihtsamaks ning kaduma peavad barjäärid, mis praegu takistavad osade riikide teadlastel ühisprojektides osalemast ning tekitavad nn osaluslõhet. Vähenema peaks ka erinevate rahastamise vahendite killustatus, mis samuti pärsib koostööd. Selleks loodi ka töörühm, kes annab edaspidi teadusministritele soovitusi nende küsimuste lahendamiseks.

Ministrid alustasid ka arutelu missiooni-põhise lähenemise üle, mida soovitas teaduse mõju suurendamiseks Pascal Lamy juhitud kõrgetasemeline ekspertgrupp juulis avaldatud raportis. See tähendab teaduse ja innovatsiooni rahastuse suunamist mitmeid valdkondi hõlmavatesse kõrge riskiga probleemide lahendamisse, mille puhul saab kindla aja jooksul mõõta selget mõju ja tulemust. Taoline lähenemine innustab senisest enam erinevate valdkondade uurijaid, teadlasi, investoreid ja uuendajaid tegutsema ühise eesmärgi nimel. Muudatusega soovitakse suurendada teaduse ühiskondlikku mõju ja kaasata rohkem kodanikke teadusprogrammide loomisesse ja rakendamisesse. Konkreetsetes missioonides ei ole veel kokku lepitud, kuid näidetena on kõlanud plastikuvaba Euroopa, revolutsiooniliste energiasalvestusvahendite kasutuselevõtt, terasetoomine ilma süsihappegaasita jpt, mis lähtuvad ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Millised hakkavad missioonid täpselt olema, selgub ministrite edasistes aruteludes.



Viimati muudetud: 04.12.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail