Logo
17. jaanuar 2018
2 (1083)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eksperdid: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on vajalik samm õiges suunas

08. detsember 2017

Keskerakonna korraldatud tulumaksureformi konverentsil arutasid täna eksperdid ja ettevõtjad tulumaksuvaba miinimumi tõusu üle. Leiti, et maksusüsteemil on arenguruumi, kuid miinimumi tõus on madalat ja keskmist palka teenivate inimeste jaoks vajalik samm.

Konverentsist võtsid osa majandus- ja taristuminister Kadri Simson, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg, ettevõtjad Indrek Neivelt ja Aivar Riisalu ning Eesti Tööandjate Liidu esindaja, ettevõtja Meelis Einstein.

 

Jegorov: raske on meenutada otsust, mis mõjutab positiivselt 600 tuhat inimest

 

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov sõnas, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib seda probleemi. Samuti tõi asekantsler välja, et kuna maksuvaba tulu on kasulik neile, kes käivad tööl, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamisse ning parandab riigi konkurentsivõimet. „Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole tööjõuturul, tööjõuturule tulema,“ ütles ta.

 

Jegorovi sõnul on inimeste hirmud uuel aastal jõustuva maksureformi kohta paljuski alusetud. „E-maksuametist saab jälgida oma maksuvaba tulu ja maksuarvestust kas või iga päev,“ ütles ta ning soovitas kartuse korral märkida tulumaksuvabastuseks 500 eurost pigem väiksem summa, et siis tuludeklaratsiooni kaudu saaks kevadel maksuametilt tagastuse.

 

Aastatulu arvestusel peatudes sõnas Jegorov, et ei mõista, mil moel saab järsku ja ootamatult dividenditulu, sest teadmatult aktsiaid üldjuhul ei omata. „Kui inimene on investor ja omab aktsiaid, siis peaks olema teada, millist tulu ta saab. Kui keegi teab, kuidas raha täiesti ootamatult saada, võiks seda ka mulle teada anda,“ naljatas Jegorov. 

 

Lisaks lükkas asekantsler ümber väite, nagu kuuluksid dividendid uuest aastast topeltmaksustamise alla. Ta selgitas, et dividendid lähevad küll aastatuluna arvesse, kuid inimesed, kelle kogutulu kuus koos dividendiga ületab 2100 eurot, ei kuulu uue süsteemi sihtrühma. „Raske on ajaloos meenutada sellist otsust, mis mõjutab positiivselt 600 tuhat inimest ja eriti just madalapalgalisi,“ sõnas Jegorov.

 

Peterson: sõna võtavad eelkõige need, kes peavad 36 eurot rohkem maksma

 

Ametiühingute Keskliidu esimees Peet Peterson sõnas oma ettekandes, et Soome 100. juubeli puhul tuleks küsida, mis on Eestis juhtunud Põhjamaade väärtusega, et kedagi ei jäeta maha ja aidatakse nõrgemaid. „Ka praegu, kui tulumaksuvaba miinimum on 500 euroni tõusmas, küsitakse, et miks me peame maksma rohkem. Miks aitame neid, kes on nõrgemad?“

 

Peterson tõdes, et sõna võtavad meedias eelkõige need, kes peavad maksma 36 eurot rohkem. „Kui vaatame, et kes võidavad, siis võidavad kõik inimesed, kes teenivad kuni keskmist palka ja rohkemgi ehk kuni 1776 euroni. See katab tööturust ära kolm neljandikku,“ rääkis Peterson. Ta tõi välja, et kindlasti toetavad ka paljud 36 eurot kaotavad inimesed tulumaksureformi, kuid nende häält pole olnud kuulda.

 

Ametiühingute Keskliidu esimees sõnas, et seni on Eestis soodustatud pidevalt seda, et rikkad saaksid rikkamaks. „Oleme võimsalt soodustanud kapitali kogumist ja pole tähele pannud, et meil on inimesed, keda meil on hädasti vaja ja kelle me oleme ära unustanud,“ leidis Peterson. Ta tõdes, et poliitiline kompromiss nn libiseva süsteemi loomiseks on nii ja naa ning ametiühingud sooviksid astmelist tulumaksu, kuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli kindlasti hädavajalik.

 

Trasberg: proportsionaalsel tulumaksul pole ühtegi positiivset aspekti

 

Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg sõnas, et kriitika progresseeruvale tulumaksule kerkis 1950ndatel, sest tulumaksusüsteem läks järjest keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Rääkima hakati ebaõiglusest, maksuvarjamistest ja töömotivatsioonist, mis progresseeruvale tulumaksule omistati. Majandusteadlane rõhutas aga, et 60 aastat vana kriitika ei ole aga enam ajakohane. „Täna pole argumente, miks meil peaks olema proportsionaalne tulumaksusüsteem,“ ütles Trasberg.

 

Ta tõi välja, et proportsionaalse süsteemi puhul on tulu kogumine piiratud, puudub majanduse automaatne stabiliseerimise võime ehk süsteem võimendab ülekuumenemist ja majanduskriisi ning selle osaks on mitmed üksteisega vastuolus olevad maksuvabastused. Lisaks ütles Trasberg, et kui me ei maksusta tulusid, tõusevad järelikult näiteks tarbimismaksud ning läbi ei saa viia ka ettevõtete sotsiaalmaksureformi. „Tänane süsteem blokeerib suure paketi võimalikke maksumuudatusi. Süsteem ise takistab reformide läbiviimist,“ rõhutas ta.

 

Majandusteadlane selgitas, et proportsionaalne tulumaks on muutunud teatud piirkonna maksuks, mis on kasutusel eelkõige endistes Nõukogude Liidu maades ning tänaseks on kadunud selle innovaatiline maine. „Pigem seob proportsionaalne tulumaks meid hoopis madala haldussuutlikkusega. Ma ei näe täna proportsionaalsel tulumaksul ühtegi positiivset aspekti,“ kinnitas ta.

 

Indrek Neivelt: lubamatu on maksustada tulu, millega pole võimalik ära elada

 

Ettevõtja Indrek Neivelt sõnas tulumaksukonverentsil, et seni on maksustatud tulu, millega pole võimalik ära elada. „See on lubamatu. Maksupoliitika nurgakivi peab olema, et ei maksustata tulu, millega ei ole võimalik ära elada,“ rõhutas Neivelt, kes tõi võrdluse lausa orjapidamisega. Ta sõnas, et tulumaksuvaba miinimum peab kindlasti tõusma, kuid tema oleks enam maksustanud kinnisvaraomanikke ja suurema tulu saajaid.

 

Neivelti sõnul on müüt, et maksusüsteem peab olema lihtne. „Ta võib olla lihtne, aga kes ütleb, et elu peab lihtne olema. Elu peab olema huvitav ja arendav, mitte lihtne,“ rääkis Neivelt, kelle hinnangul on absurdne väita, et maksusüsteemi ei tohi muuta. „Kui kogu maailm muutub, siis on üks asi, mis ei muutu ja see on Eesti maksusüsteem,“ ironiseeris ettevõtja. Tema sõnul peab maksusüsteem muutustele reageerima ja see, mis oli hea 20 aastat tagasi, ei ole seda enam praegu. „Kõige hullem on see kui sa mitte midagi ei tee ja ütled, et kõik on väga hästi,“ arvas ta.

 

Maksudest üldisemalt rääkides leidis Neivelt, et maksustamine peab olema võimalikult palju seotud sellega, kes vastavat teenust tarbib ehk näiteks kütuseaktsiisiga makstakse kinni tee-ehitus. „Tervislikud eluviisid tuleb tuua poodiumile ja alkoholi- või suhkruaktsiis on üks võimalus,“ sõnas ta.Kriitiline oli Neivelt erinevate toetuse osas ettevõtjatele. Ta leidis, ettevõtja peab ise hakkama saama ning riik maksab liiga palju erinevaid toetusi.

 

Aivar Riisalu: valitud on õige tee

 

Ettevõtja ja Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu tõdes, et on astmelisele tulumaksule julgenud varasemalt alati vastanduda, kuid tänane kombineeritud vorm on tema arvates aus maksumuudatus, mis kõnetab laiasid masse. „Minust on saanud täna seda usku inimene, et valitud on õige tee,“ sõnas Riisalu.

 

Probleemiks peab Riisalu aga tööandja kulusid, mille ulatusest töövõtjad hästi aru ei saa, sest Eesti inimene armastab rääkida kättesaadavast rahast. „Inimeste teadvusesse peaks jõudma paremini, milline on tööandja kulu palgas,“ leidis Riisalu, kelle sõnul saaks tõsta palka ja palgavahet Soomega kiirelt vähendada, kuid see tähendaks ka seda, et kõik maksud on töövõtja kanda.

 

Meelis Einstein: tulumaksuvaba miinimumi tõus toob kasu ka ettevõtjatele

 

Tööandjate Keskliidu esindaja, ettevõtja Meelis Einstein sõnas, et on õige, et tulumaksuvaba miinimumi tõsteti. Tõus 500 euroni tähendab ka, et palgatõususurve pole enam paljude ettevõtete jaoks nii terav. Samuti läheb osa rahast läheb ettevõtlusesse ja kaubandusse tagasi, seega võidab ka ettevõtlus. Einsteini sõnul on õige, et tulumaksuvaba miinimumi tõsteti, kuid kahtlused tekivad astmetes, keerulises haldamises ja teadmatuses.

 

Einstein ütles, et üks asi on sotsiaalne õiglus, aga teine on konkurentsivõime. „Kui tahame Soome tasemele jõuda, siis ei õnnestu see nii, et teeme sama asja ja jõuame neile järgi. Kindlustame ka enda konkurentsivõime, et kasv oleks suurem ja jõuaks vähemalt väikeste sammudega neile järgi,“ selgitas tööandjate esindaja. 

 

Sotsiaalmaksust rääkides, sõnas Einstein, et ettevõtjate eelistus on, et see oleks vähemalt osaliselt töövõtja peal. Sel juhul on arusaadavam, kui suur on tööjõu maksukoormus.



Viimati muudetud: 08.12.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail