Septembri alguses toimunud Viru Keemia Grupi (VKG) konverentsil pidas kõne Saksamaa päritolu toorainekaupleja ning endine tuulepargi-juht doktor Lars Schernikau, kes ütleb, et praegune rohepöörde-narratiiv viib Euroopa hukatusse ning Eesti peaks lõpetama Brüsseli kuulamise ning oma loodusressursse, sealhulgas põlevkivi vastutustundlikult kasutama, kirjutab Postimees.
Schernikau ütleb, et kuigi ta kritiseerib avalikult tuule-ja päikeseparkide laialdast arendamist, siis tegelikult on tema majanduslik huvi hoopis selline, et talle ongi hea, kui neid saab palju. Asi on selles, et Schernikau ettevõte tegeleb toorainekauplemisega, muuhulgas ka kivisöega. “Inimesed ütlevad, et muidugi sa räägid seda juttu, sest sa tuled kivisöesektorist. Aga kuidas kaupleja raha teeb? Kaupleja teenib raha siis, kui hinnad turul on kõrged ja hinnad turul on volatiilsed ja täpselt seda tuule- ja päikesepargid turule toovadki. Minu jaoks ongi see hea,” sõnas Schernikau.
Tema jaoks on probleem selles, et niinimetatud Euroopa rohepööre ähvardab Euroopa majandust. Schernikau ütleb, et ta on ise varasemalt tuuleparki juhtinud ning oma basseini kütab ta päikesepaneeliga – nii et see pole sugugi nii, et ta arvaks, et päikese- või tuuleelekter on paha. Küsimus on tema jaoks mastaabis. “Kui ma basseini kütan päikesepaneeliga ja päikest ei ole ja vesi on külm, siis ma võin ujumisest ka loobuda. Aga kui sul on suur elektrisüsteem, siis sa ei saa niimoodi teha,” ütles Schernikau ning lisas, et taastuvenergia osakaal süsteemis peaks olema piiratud.
Ta selgitas, et tehniliselt näeb asi välja nõnda, et elektrisüsteemi ehitades tuleb arvestada, et tekivad tiputunnid – hetked, mil elektrit on väga palju vaja. Neid tiputunde ei saa taastuvelektriga ära katta, sest kunagi ei saa olla kindel, kas tuult ja päikest on piisavalt. See tähendab, et kui riik on võtnud eesmärgiks saavutada olukord, kus kogu tarbimine peaks tulema taastuvelektrist, spetsiifiliselt tuule- ja päikeseelektrist, siis tuleb teha nõnda, et peab investeerima taastuvenergiasse niipalju, et kogu elektritarbimise maht täis tuleks ja siis tuleb paralleelselt investeerida veel elektrijaamadesse, mis tuleksid appi tiputundidel või hetkedel, mil päikest näiteks pole.
Probleemiks muutub Schernikau sõnul ka sageduse hoidmine, sest kui muidu on elektrisüsteem piltlikult öeldes üles ehitatud pöörlevatele osadele, mis suudavad kiire rikke korral mõned hetked isesesivalt edasi pöörelda, siis tuule-ja päikeseenergia puhul toimub juhtimine arvutiga, pöörlevaid osi pole ja kui süsteemis on rike, siis süsteem on pime – ning see on see, mis tema hinnangul juhtus sel kevadel Hispaanias.
Schernikau ütleb, et nüüd on hakanud Siemens müüma suuri hoorattaid tuuleparkidele, mis seda liikumist imiteeriks. Ehk siis tema argument on see, et ehitades kogu süsteemi üles suurele taastuvelektri osakaalule, tuleb süsteemis teha mitmekordseid investeeringuid ja see ajab elektri koguhinna – mitte tingimata elektriühiku hinna – tarbijate jaoks üles. Seepärast kritiseerib ta teravalt, kui näiteks poliitikud räägivad midagi kWh hinnast – “Üks ühik, kWh võib ju olla odav, aga selline süsteem tervikuna – võrgud, sageduse hoidmise tasud, teiste elektrijaamade hoidmise tasud – on kallis ja tarbijad peavad ju kogu hinna lõpuks kinni maksma,” sõnas Schernikau.
Ta nimetab ebaloogiliseks olukorda, et Saksamaal tuumajaamad kinni pandi ning roheenergiale panustati – see on tema sõnul riigis kaasa toonud suure elektrihinna tõusu ning selle all ägavad nii majandus kui ka tarbijad. Schernikau sõnul on sellest probleemist ka Saksamaal praegu rohkem rääkima hakatud, aga probleemiks on tema sõnul see, et kuna poliitikud on oma positsioonid sisse võtnud, siis Saksamaal ei suuda poliitikud oma positsioone muuta – pigem minnakse lõpuni, maksku,mis maksab.
Mis Euroopa Liitu puutub, märkis Schernikau, et seal on muutuseid näha – iseasi on see, kui hulluks olukord läheb, enne kui suuri korrektuure tegema hakatakse. Näiteks on Euroopa Liidus süsinikumaks ning ülejärgmisel aastal tahetakse kehtestada uus maks mootorikütustele ja osale toasoojale (ETS2), mis viimased oluliselt kallimaks muudab. Schernikau ei saa sellest aru.
“See on hiiglaslik viga. Mind ei huvita poliitika, mind ei huvita vasak- või parempoolsed – see maks ei tee looduse jaoks mitte midagi mõõdetavat ning ei tee mitte midagi muud kui tõstab kulusid tarbijate jaoks. Ja kes saavad kõige rohkem pihta? Vaesemad! See peaks olema tegelikult poliitiliselt vasakpoolsete teema, nemad peaksid odava energia ja inimeste toimetuleku eest võitlema…. Aga mis on juhtunud, on see, et võideldakse CO2-ga ja arvatakse, et kui kuskilt USA keskosast LNG-d kallilt importida, siis see on rohelisem. Energiapoliitika on minu meelest üks võtmepõhjuseid, miks Euroopas praegu parempoolsed nii edukad on,” sõnas Schernikau.
“USA muutub. Hiina teeb asju teisiti – jah, seal tuleb palju päikeseelektrit, aga samal ajal ehitatakse ka palju söejaamu, et just neid tiputunde reguleerida ning süsteemi stabiilsena hoida. Siin pole mitte mingit võimalust, et Euroopa oma praeguse energiapoliitikaga edukas oleks. Energiasüsteemis dikteerivad energia termodünaamikaseadused seda, mida sa teha saad, mitte soovmõtlemine,” sõnas Schernikau.
Schernikau ütleb, et kui Eestil on põlevkivi, mille hinna me saame ise määrata, siis ei tohi Eesti lasta Euroopa Liidul dikteerida, kuidas elada tohime, vaid teha seda, mis meile on parem. Kui Eesti suudab toota biogaasi jäätmetest, siis võib ausalt öelda, et see on roheline, aga kui selleks kasutada biomassi,siis pigem mitte. Kõik Euroopa süsinikumaksud, mis kunstlikult inimeste elu kallimaks teevad, peavad lõppema. Samuti tuleb lõpetada riiklike toetuste andmine tuule- ja päikesejaamadele.
“Valitsused ei tohi teha tehnoloogiatele takistusi, anna kõikidele samasugune võimalus – kui sellistes tingimustes päikese- või tuulepark turule pääseb, siis palun väga,” sõnas Schernikau. “Miks te muudate ennast rohkem sõltuvaks? Teil on ju kõik kohapeal olemas, kasutage seda,” ütles Schernikau.
Tema hinnangul peavad Euroopa riigid tegema kahte asja: esiteks, investeerima teadus- ja arendustegevusse, et päriselt jätkusuutlikke energeetikalahendusi leida – alles seejärel peaks gaasist ja kivisöest loobuma. Ning teiseks – arendada edasi olemasolevaid tehnoloogiaid, et need tõhusamaks ja puhtamaks muuta.
BNS
Kas meie valitsuse poliitikud ei taipa seda või ei oska oma peaga mõeda mis meile ei sobi. Aga mlleks mõelda oma peaga kui liidus olles täidetakse sealt tulevaid käske olgufi et nad meile ei sobi.
Ma ei õigusta ühtki sõda mille põhjused on ajaloos tegemata jäetud tõõ Euroopa arvab vene gaasist loobumisega aidata lõpetada sõda Tühi lootus Tulemuseks on hiigellaevade karavanid LNG üle Atlandi Euroopa on endale tahtmatult jalga tulistanud ja seisab majandusliku krahhi lävel Majanduslik ratsionaalsus on asendatud poliitilise soovmõtlemisega Hiinale on see ülikasulik