Kümmekond aastat Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liikmena töötav Heldur Lääne arvab, et Jõgevamaa eripärasid arvestades on siin tasuta ühistranspordi ideed üsna lihtne rakendada. Lääne arvates võib tasuta ühistransport reisijaid juurde tuua. Lisaks tasuta ühistranspordi käivitamisele tuleks maapiirkondades edendada ka väikebussidega juhuvedu, taksosõitu, samuti liiklemist jalgsi ja jalgratastega. Kannatajaks pooleks ei tohiks jääda ka autoga liiklejad.
Kas Jõgevamaal ja muudes maapiirkondades võivad ootused tasuta ühistranspordile olla suuremad kui linnades, sest küllap on maal rohkem majanduslikult keerulisemas olukorras inimesi?
Varasem kogemus on tõepoolest näidanud, et Eesti on väga eripalgeline. Unifitseerimine pole veel õnnestunud. Seega leiab ka tasuta ühistranspordi idee väga eripalgelisi lahendusi. Jõgeva maakonnas oleks seda suhteliselt lihtne rakendada ja pole kaasnevaid mõjusid kommertsliinide või millegi muu näol, kuid on piirkondi, kus sellised mõjud on väga suured. Pealegi jäävad mõned suured linnad veel maakondliku võrgu sisse. Nendes kohtades tekivad tõepoolest punnseisud, ja neid lahendada on väga keeruline.
Ääremaastumine maal on loonud olukorra, kus liinivedu ei oma alati seda sisu. Demograafiline olukord on selline, et kohati on puudu ennekõike reisijaist, mitte liinidest. Usun, et kus liinivedu toimib tavapäraselt, võib tasuta transport elavdada reisijate huvi, ja sellega sõitjaid juurde tuua. Aga see ülejäänud osa – juhuslik ja kohati sotsiaalne transport – vajab teistmoodi lahendust. Seda juba otsitaksegi, aga peatselt kindlasti üha aktiivsemalt.
Kelle otsustada peaks jääma tasuta ühistranspordi küsimus, kas omavalitsuslikule või riiklikule tasandile?
Tasuta ühistransport on mõeldud üleriigilisena, ja ega seda delegeerida ole vaja. Kindlasti peaks ulatuse väga täpselt ära määrama. Eelnevates arutlustes on ju kõik bussidesse puutuv parajaks pudruks kokku arvatud, ja esimene asi oleks selgelt väljendada, mida kavatsetakse. Kaugliinid kindlasti ei puutu sisusse, aga maakonnaülesed maakondlikud liinid peaksid jääma. Need on tekkinud kindlate vajaduste tulemusena ja neil on kindel reisijaskond. Avalikud kaugliinid ei peaks sinna kuuluma, sest on reaalsed kaugliinid, olgugi et riikliku toetusega. Ka jutt, et nüüd saab üle riigi tasuta sõita, on ennatlik. Ei saa, aga kohalikul tasandil igapäevaasju ajada saab küll.
Suurt hulka tekkinud infomüra peaks kõrvaldama ja ülejäänu jäägu võimalikult asjalikuks. Jutt on ju sellest, et suures enamuses on juba täna liinid doteeritavad, ja ainult puuduvast ongi jutt. Kindlasti peaks üle vaatama kommertsliinidel toimuva. Konkurents on nii mõnegi tegija kõrvale tõrjunud ja sõiduvõimalusi ahendanud, või on see ees ootamas. Arvan, et näiteks Lõuna-Eestis ja Harjumaal peaks lahendus olema erinev. Kindlasti kaasates kohalikku võimu ja inimesi.
Ja autokasutajaid ei peaks seejuures nuhtlema. Linnas võib olla see probleem, maal on aga kindel liikumisviis – maal lausa armastatakse autoga sõita. Autokasutajad maksavad kõik oma kulud ise ja pole milleski süüdi.
On teil teada arvamused ühistranspordi kohta Jõgevamaa valdades – Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee vallas.
Jah, eelmise aasta kevadel tegime järjekordse küsitluse, ja juba siis oli tasuta transpordi teema päevakorras. Küsimusele „Kas muudaksite oma sõiduharjumusi tasuta ühistranspordi korral?“ vastas 66% jaatavalt. Ilmselgelt ei ole jutt sõitmata jätmisest.
Lisaks veel, et kui suurte uuringute järgi on ühistransport võrdlemisi halvasti hinnatud, siis meie uuringud annavad parema pildi. Meie teeme küsitlusi enamasti ainult bussisõitjate seas. Ja see on oluline vahe. Kõrvaltvaatajal ja juhukasutajal on hoopis teine suhe teemaga. Seda kinnitab ka kaugliinidel tehtud uuring. Maakondlik liinivõrk on tema kasutaja nägu. Sealt vist ka eri piirkondade erinevus ja sealsete vajaduste erinevused. Hea teema uute ühistranspordikeskuste jaoks. Uurige oma bussikasutajaid ja tehke liinid nende vajadusele vastavaks. Ei pea ootama juhuturisti, kes aastas korra sisse astub, vaid küsitlema igapäevast sõitjat. Küsitlused näitavad selgelt kindlaid gruppe, kes eelistavad ühistransporti ja kes omi võimalusi. Need inimesed peab ära tundma.
Ühistransport ongi veidi ebamugav. Mulle on isegi lendamine ebameeldiv, sest peab vara kohale jõudma, turvakontrolli taluma, lennates pead korda järgima. No on ebamugav! Aga ma ei kurda – lendamine iseenesest on ju erutav.
Miks ei saa me juhukasutajana nii võtta ka maakonna ühistransporti?
Kas lisaks tasuta ühistranspordile on alternatiive, kuidas see valdkond rahvale võimalikult inimlikuks muuta?
Peame tagasi tulema riikliku toetuse kõrge määrani. Ühelt poolt on see möödapääsmatu, teisalt aga pidurdab teiste transpordiliikide konkurentsi tekkimist. Miks ei võiks ka neid doteerida samal määral? Näiteks kaasaegsed kassaaparaadid võimaldavad väga täpselt määratleda taksosõitu ja anda samaväärset toetust taksodele maal. Esialgu ketserlik mõte, aga süvenemisel arvan, et see elavdab kohalikku turgu niivõrd, et mõnedest liinidest võiks loobuda. Ka juhuvedu väikeste bussidega tasuks kaaluda. Neid jõuaks ju siis tellida ka kohalik omavalitsus, külakogukond. Miks mitte anda kohaliku liinivõrgu korraldus üldse külaseltsidele? Las nad ise korraldavad omad sõidud ja tellivad mahud, sama riikliku toetusega. Isegi paljuräägitud sõidud maalt linna – teatrisse, loomaaeda, kohvikusse – võiks lubatud olla. Muidugi need teemad nõuaksid heaks toimimiseks juba omaosalust. Kuidagi peab ju tõestama oma liikumisvajadust, ja parim tõestus on: kuipalju ise panustad?
Paraku arvan, et kusagile sinnapoole me ükskord jõuame. Tegelikult heade kokkulepete ja sotsiaalse kontrolli toel võiks ka see külatransport tasuta olla.
Kuivõrd ühistranspordi-teema üldse mõjutab seda, kas inimesed soovivad elada ühes või teises piirkonnas?
Ei, see ei mõjuta minu arvates eriti. Inimesed elavad seal, kus neile meeldib. Ühistransport on vahend, mitte olemine.
Käibele on läinud, et meie maakonnas kasutab ühistransporti 4% elanikest. See on väike arv ja vajab seletamist. Uuringud annavad varasemalt tulemuseks 11% ja aastas. Nadi arv neli on päevas kasutajate arv. Tegelikult on 4% isegi hea tulemus, sest sama uuring andis Harjumaa kohta veel väiksema arvu. Meil käib väga palju inimesi jalgsi või sõidab jalgrattaga; nemadki vajaks kuidagi toetamist, aga maal elamata olla nad ei saa.
JAAN LUKAS