Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks toodetakse säästlikumaid sõiduvahendeid. Samas saaks keskkonda säästa, kui kasutusele võetaks lamellrehvid, mis on kasulikumad nii inimese tervisele kui ka loodusele ja sõiduteedele.
Igal kevadel ja sügisel seisavad autojuhid valiku ees: kas lamell- või naastrehvid? Paljud sõidukijuhid valivad just naastrehvid, sest need on odavamad. Samas tuleks enne valikut arvestada, et tegu on rehvidega, mis on negatiivse mõjuga.
Kui naastrehv puutub kokku teega, siis rehvil olevad naelad kahjustavad ja murendavad teekatet. See suurendab vajadust teede taastusremonditööde järele. Toimuv protsess tähendab pidevat kulu ja ressursside raiskamist n-ö tulekahju kustutamisele, kui peaksime tegelema hoopis probleemi lahendamisega. Muidugi lõhuvad teid ka muud asjaolud – muutlik ilm ja teedel kasutatav sool. Seda enam peaksime andma omapoolse panuse.
Lamellrehvide kasutuselevõtul suudame pikemas perspektiivis säästa maksumaksja raha, mis praegu kulub remonditöödele. Oleksid olemas täiendavad vahendid, et investeerida liiklusturvalisusse ja infrastruktuuri arengusse.
Lähemal ajal valmivad Tallinna ringtee ja Väo ristmik. Ehitustööde lõppedes saavad praegused magistraalteed (nt Pärnamäe tee, Laagna tee, Kose tee, Vana-Narva mnt) suurema
liikluskoormuse, mis tulevikus veelgi enam lagundab teid ja päädib ummikutega. Probleemi ennetamiseks on vaja ressursse suunata uute liiklussõlmede väljaehitamiseks (nt Mustakivi tee ja Pirita ühendus), kuid hetkel on need vahendid pidevate remonditööde taga.
Ärme unusta tervist!
Naastrehvide kasutamine ei mõju negatiivselt mitte ainult teedele ja linnakassale, vaid ka inimeste tervisele. Teega kokkupuutes paiskavad naastrehvid üles mustust, tolmu ja baktereid. Autorehvide ja piduriketaste kulumisel üles paisatav tolm on aga elektrilaenguga; see lendleb õhus kauem. Kuna tolmuosakesed hõljuvad õhus kauem, siis on suurem võimalus, et need satuvad inimestel kopsu ja seal ka püsivad.
Siinkohal tasub mõelda kevadel ringi sõitvatele autodele – need on pidevalt mustad ja tolmused. Endale saab ette kujutada, kuidas selletaoline vaatepilt võib kujuneda inimese kopsudes. Allergiad, põletikud, ninasõõrmetesse tekkivad tolmukoorikud ja haavandid on selle protsessi tulem, mida kipume kergekäeliselt unustama, kuna inimese silm lendlevat tolmu ei näe.
Kuidas edasi?
Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja Slovakkia on heaks eeskujuks. Neis riikides on keelatud kasutada naastrehve. Ka Eesti peaks liikuma samas suunas. Selleks on vaja muuta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrust, kus lubataks talvel kasutada ainult lamellrehve ning suvel lamell- või suverehve. Teine alternatiiv on langetada rehvide hinda ja teadlikult suunata inimesi tegema valikuid, mis on tervislikumad neile endile ja keskkonnale ning tekitavad vähem müra ja hoiavad rohkem teid. Niisugune protsess peab toimuma avaliku sektori ja erasektori koostöös.
Kui naastrehvid on kahjulikud, siis miks need on laialdaselt ringluses? Siinkohal on paslik endalt küsida: kas kasutame naastrehve endiselt edasi, vabandades, et need on odavamad ja libeda tee puhul parema haakumisega, või säästame inimeste tervist, loodust ja teede olukorda ning suuname ressursse Eesti arendamisse?
TÕNIS LIINAT,
Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik, Tallinn