Täna ei ole veel päris selge, millega Armeenias tekkinud segane olukord lõpeb, kuid õppetund teiste riikide jaoks on juba väga selge: kui tahetakse vältida poliitika kandumist tänavatele, siis tuleb üles ehitada korralikult toimiv liberaalne demokraatia. Poolikutest lahendustest ei piisa.
Armeeniat on kogu iseseisvuse taastamisele järgnenud aja valitsenud rahvuslik-konservatiivne Vabariiklik Partei. Alles aasta tagasi sai see parlamendivalimistel oma ajaloo parima tulemuse. 49,2% häältest kindlustas parlamendis absoluutse enamuse – 58 kohta 105-st. Paraku ei olnud need valimised päris ausad.
Veel mõne nädala eest võis Armeenia näida poliitiliselt äärmiselt stabiilse riigina. Paistis, et miski ei suuda väärata viimased kümme aastat presidendiks olnud Serž Sargsjani asumist peaministriks. (Sellel ametikohal oli ta ka enne presidendiks saamist.)
Ja ei suutnudki. Ta kinnitati ametisse. Kuid selle vastu korraldatud meeleavaldused ei vaibunud, vaid paisusid järjest suuremaks. Politsei üritas neid maha suruda. Kümned inimesed said vigastada, sajad vahistati. Kui meeleavaldajatega hakkasid ühinema ka sõjaväelased, astus Sargsjan tagasi.
See oli riigimehelik otsus, millega hoiti ilmselt ära vastasseisu jõudmine verevalamiseni, kuid poliitiline segadus ja meeleavadlused jätkusid. Nüüd tuleb kõigil mõelda, kuidas tekkinud olukorrast väljuda.
Kaalul on riigi saatus
Armeenias ei valitse diktatuur. Rahvusvahelise demokraatiaindeksi kohaselt on seal hübriidrežiim, midagi demokraatliku ja autoritaarse režiimi vahepealset. Täna on kaalul see, kummale poole edaspidi kaldutakse.
Bulgaaria pealinnas Sofias kogunes nädalavahetusel ALDE Partei nõukogu, mis võttis vastu ka resolutsiooni olukorra kohta Armeenias. Selles tervitati seni toimunud meeleavalduste korrapärast ja rahumeelset iseloomu.
ALDE Partei hinnangul tuginevad need meeleavaldused Armeenia rahva soovile luua tõeliselt demokraatlik valitsemissüsteem ning valida valitsus vabade ja ausate valimistega, kus ei toimu valijate survestamist ja häälte ostmist.
ALDE Partei kutsus Armeenia võime üles hoiduma jõu kasutamisest rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning osalema sisukas dialoogis selle liikumisega demokraatia toetuseks, et kindlustada poliitilise kriisi lahenemine uute parlamendivalimistega, mida rahvas saab täielikult usaldada.
Eesti Keskerakond on ALDE Partei täieõiguslik liige. Peame lootma, et armeenlased võtavad seda üleskutset kuulda ja suudavad jõuda omavahel kokkuleppeni, mis viib poliitika tänavatelt ära parlamendisaali.
Kesknädal