Simson kehtestas bussiliinidele piirhinnad

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas esmaspäeval piletihinnamääruse, mis asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad. Ministri määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib Maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani. Paika pandud hinnavahemik ei too kaasa hinnatõusu.

Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, siis ei tohi Maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind. „Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,“ rääkis Simson.
Kõrgeim võimalik piletihind näitab seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Niisugune otsus sündis koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata praeguse süsteemiga. Neile soovitakse pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest.

Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimehe Erki Savisaare sõnul tegi minister Simson konstruktiivse otsuse, andes otsustusõiguse ühistranspordikeskustele. „Määrusega läheb otsustusõigus omavalitsusjuhtide kätte, kes otsustavad, kas juulist jätkatakse kehtiva piletisüsteemiga või minnakse üle nullpiletihinnale. Siiski loodan siiralt, et ühistranspordikeskused annavad inimestele võimaluse kasutada maakonnasisest tasuta ühistransporti,“ ütles Savisaar.

Riigikogu liige ja Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et Läänemaa on tasuta maakondlikuks ühistranspordiks valmis. Karilaiu sõnul tunnustab ta Simsoni määrust, mis võimaldab tasuta ühistransporti ja soodustab inimeste liikumist. „See on läänlastele suur võit,“ ütles Karilaid. „Maapiirkondades on paljudel inimestel madal sissetulek ning tuntav osa teenistusest kulub töölesõitmiseks.“ Karilaid pidas oluliseks, et lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks, ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.
2017. aastal eraldati maakondlike bussiliinide käigus hoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.

Kesknädal

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.