Marika Tuus-Laul
Möödunud nädalal oli Riigikogus arutlusel pensionireform, mida vanaduspensioni kestlikkuse edendamise töörühma poolt on ette valmistatud juba 2015. aastast. Kuid arutelusid ja uuringuid pensionisüsteemi muutmise ümber on varemgi olnud aastaid. Mure tulevaste pensionäride heaolu pärast on olnud suur, jättes kõrvale eelseisvad valimised.
Reaalsus on see, et kui heidame pilgu aastasse 2060, siis selleks ajaks väheneb 18–63-aastaste arv Eestis 256 000 võrra ehk ligi 32 protsenti ning üle 60-aastaste arv suureneb 106 000 võrra ehk 41 protsenti. Inimeste eluea pikenemine peaks meile rõõmu valmistama, sest oleme seda sajandeid soovinud, kuid kahjuks üha kahaneb noorte ja tööealiste inimeste hulk. See on tulevikku silmas pidades vägagi murettekitav, sest töölkäijaid jääb järjest vähemaks. Kahjuks saab nähtavaks seegi, et eelmised valitsused pole probleemisse tõsiselt suhtunud.
Valitsuse poolt heaks kiidetud pensionireform pole meelepärane Riigikogu suurimale opositsioonierakonnale ehk Reformierakonnale. Selles pole midagi imekspandavat – meie arusaamad pensionireformist erinevad juba maailmavaateliselt. Keskerakond tahab, et inimese tööd hinnataks tulevikus mitte palga suuruse järgi, nagu Reformierakond on soovinud, vaid hoopis tööpanuse alusel – seda näitab töötatud aastate arv. Keskerakond peab õiglaseks, et esimene sammas tagab tulevikus lasteaiaõpetajale ja päästjale samasuguse pensioni kui juristile või kõrgele riigiametnikule.
Rahvas on avaldanud soovi, et üks tööaasta võiks võrduda ühe pensioniaastaga. Lihtsustatult tähendab see kindlustusosakut, kui palju keegi on palgalt sotsiaalmaksu maksnud. Kui seda on tasutud keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1, kui aga väiksem, kajastub see ka tulevikus väiksemates pensionides. Kahjuks teenib keskmisest palgast vähem peaaegu 70 protsenti Eesti elanikest, kes saavad või on juba saanud väikest pensioni. Selle nukra statistika ümberlükkamiseks ongi vaja läbi viia pensionireform.
Avalik diskussioon on üles kerkinud ka selle ümber, et kui esimesest sambast kaob palga suuruse mõju päris ära, kas siis on mõtet üldse õppima minna: võiks ju minna kohe peale põhikooli lihttööle, sest see tagaks rohkem töötatud aastaid. Tegelikult kehtib see vaid esimese samba kohta, sest teine sammas ja vabatahtlik kolmas sammas jäävad arvestama palga suurust. Hetkel on see meie pääsetee solidaarsema ühiskonna suunas. Tähtis on tulevikus pakkuda kindlust iga ametiala esindajale. Vastasel korral peaksime täna neile kehtestama muu toimetulekutoetuse, kuid see võib tähendada jällegi mõne maksu tõstmist.Kuid tulevane pensionireform on pensionisaajale mugavam ning pakub edaspidi rohkem otsustamisvabadust, olles senisest märksa paindlikum. Nimelt on inimesel alates 2021. aastast võimalik valida sobiv pensionile jäämise aeg. Lisaks saab inimene otsustada pensioni kättesaamise üle: kas saada pensioni täielikult või osaliselt, lasta pensioni maksmine sootuks peatada ning vajadusel sobival hetkel maksmist taas jätkata.
Tänaseid pensionäre see reform ei puuduta, kuid ka nende olukorra parandamiseks on Keskerakonnal plaan olemas. Keskerakonna kindel soov on läbi viia erakorraline pensionitõus, nagu seda oleme ka varem teinud. Keskerakond ei taha, et Eesti paistaks Euroopas silma madalate pensionidega, mida paremerakondade tegevus aga on aastaid soosinud.
Marika Tuus-Laul
Riigikogu liige,
Keskerakond