Kuhukanti Emajõe äärde tselluloositehast ka ei rajataks, reostus jõuab lõpuks ikkagi Peipsi järve. Peipsi aga ei kuulu ainuüksi Eestile, vaid samaaegselt ka Vene Föderatsioonile. Kui me Peipsi järve ära reostame, on Venemaal põhjust meile kes teab milliseid nõudmisi esitada. Juba see on küllaldane põhjus, et tselluloositehast, pealegi nii suurt, kui kavandatakse, Eestisse rajada ei tohiks.
Ärimehed võiks midagi paremat välja mõelda. Saatku oma pojad välismaa ülikoolidesse ja mõelgu need seal saadud teadmiste põhjal midagi targemat välja. Ma ei tea, kuipalju eestlasi on USA paremates ülikoolides ja teaduskeskustes praegu õppimas ja tööl. Tean aga seda, et kaks Hiiumaa noormeest on praegu tegutsemas Silicon Valley’s.
Suured tööstused (nt Stora Enso) tarvitavad suurtes kogustes puitu ja meie RMK on valmis seda neile ka müüma. See olevat paika pandud Reformierakonna pika valitsemisaja jooksul. Selleks, et saada palgid kiiresti ja odavalt kätte, on ostetud hulgaliselt harvesterisid, mis teatavasti on spetsialiseerunud lageraiete tegemisele.
Mets on väga keeruline ökosüsteem.
Metsas elavad linnud, loomad ja putukad, seal kasvavad seened ja marjad. Käime metsas mitte ainult seenel ja marjul, vaid kasvõi niisama jalutamas või lastega matkamas. Paljud on oma suvekodu rajanud metsavaikusesse ning veedavad suviti või ka talviti seal nädalavahetusi.
Koos lastega metsas käimine on väga tähtis, kuna õpetab neid looduse toimimisest aru saama ja loodust hoidma. Mu lapsed on kohtunud metsas karuga, mina ise samuti. Karu lebas kaerapõllul metsalagendiku serval, kus marju korjasime, ja ahmis kahe käpaga kaerapäid suhu. Mind nähes tõusis ta üles ja läks metsa, kus veel hulk aega oli kuulda murduvate okste raginat.
Kõik elusolendid mahuvad metsa rahulikult tegutsema ja neil ei teki vajadust üksteist segada. Kui nüüd mets lageraidena maha võtta, hävitame selle ökosüsteemi, mille taastamine võtab väga kaua aega. Lageraidega viime metsamaad 70-80 aastaks käibest välja.
On teada, et ühel hektaril metsamaal kasvab juurde umbes 3 tm puitu aastas. Kui selle 3 tm võtame maha mootorsaega ning veame välja kas hobuse ja palgikelguga või väikese roomiktraktori ja kelguga, saame sellelt hektarilt 100 aasta jooksul 300 tm palki, ja metsa ökosüsteem säilib. Muide, Soomes on nii tehtud aastaid. Praegugi rakendatakse spetsiaalseid väikemehhanisme, mille töötamiseks läheb vaja väga väikesi radasid, mis võimaldab metsa kui ökosüsteemi säilitada.
Vaja läheb korralikke palke
Kui võtame sama hektari maha, saame võib-olla isegi rohkem kui 300 tm puitu, kuid korralikku jämedat palki on seal suhteliselt vähe. Meil on vaja aga just jämedat palki, sest Eestis on arenenud palkmajade ehitamine, millel on olemas turgu Põhjamaades, eriti Norras. Esimesed palkmajad Eestist on jõudnud juba ka Hiina turule. Ja palkmajaehitus annab Eestimaale palju rohkem töökohti kui üks suur tselluloositehas. Seega teenib Reformierakonna uue juhi Kaja Kallase väide, et Eestile on tselluloositehast väga vaja, ainult suurärimeeste huve.
Peame säilitama Eestimaa elamisväärsena ka oma järeltulevatele põlvedele, et siin oleksid mitte ainult suured linnad ja nendevahelised raudteed ülikiirete rongidega ning laiad maanteed, vaid et põllumassiividega vahelduksid metsad, kus inimesed saavad end tööväsimusest välja puhata. Vanasti öeldi, et mets on vaese mehe kasukas. Ega siis asulates ilmaasjata puid istutata ja parke rajata. Metsas on suusatadagi palju mõnusam kui lagedal maal, sest mets kaitseb külma tuule eest.
Metsi tuleb kasutada mõistlikult ja väärindada nii, et sellest saaks kasu kogu Eesti, mitte ainult ärimehed. Palgi mahamüümine on kõige mõttetum teguviis, kuna palgi müüja, seega metsaomanik, saab sellest kõige vähem kasu. Suurem osa tulust läheb metsa ülestöötajale ja palgi ostjale.
Puitu tuleb väärindada niimoodi, et ei tekiks täiendavat loodusereostust, mida aga tselluloositootmisest tingimata tuleks. Kuusk ja mänd on kõige sobilikumad palkmajade materjaliks. Mänd on ka väga hea mööblitooraine ja põrandalaudade materjal. Ei tohi ära unustada lehtpuid – kaske, leppa ja haaba. Kask on vineeritoormena umbes samas väärtuses kui kuusk ja mänd. Lepp annab head voodrilaudade materjal, eriti just siseviimistluseks; valge lepp on isegi ilusam kui sanglepp. Voodrilauaks sobib ka haab. Lepp ja haab on head saunalava ja saunapinkide materjalid, eriti leiliruumis, – kuna need on halvad soojusjuhid, ei saa saunalised pealeistumisel kõrvetada. Tamm on eriti alati olnud väärtuslik mööblimaterjalina, kuid et neid puid on üldiselt väheks jäänud, siis mingit tööstuslikku tootmist tammepuidule rajada enam ei saa.
Kõigi nende puiduliikide tootmisjäätmeid (ka saepuru ja höövlilaaste) saab ära kasutada kütteks kas pelletite või puitbriketina.
Mihkel Tammelaan, Rapla
valitseb metsanduses täielik korralagedus. Millegipärast on lepingud 3 aasta peale, kuigi mets (kuusk, mänd, kask) kasvab ju saagimisküpseks 60…80 aastaga. Miks pole kõikidel metsatükkidel kindlat ega, enne mida seal saagida ei tohi? Vahesaagimised välja arvata.
Kus on seadustes sees, et kõrvuti lankidel ei tohi lagesaagimist teha enne 8…12 aastat? Nüüd on mitu lanki korraga maha saetud ja kilomeeter lagedat sünnitatud.
Miks pole seaduslikult nõutud puude ribasid tee äärtesse? Ja miks võetakse maha ka hekke? Ega meil lõplikult suured lumesajud kadunud ole. Aastat 10 tagasi olid paljud külateed päevi läbimatud, polnud kaitsehekke.
Meid valitsevad ahnus ja rumalus, seda viivad ellu nii rehvid kui ka keskbande koos oma isamaareeturite ja pedesotsidega.
Tüüpiline arutu hala…..
Muudkui teeme aga palki ja lauda, aga kuhu nende tootmisjäägid siis lähevad? Kas või sellesama palgi ladvaots. Miks me ei võiks seda omakorda Eestis väärindada selmet odavalt soomlastele rootslastele ära anda? Kes siis selle ise tselluloosiks keedavad.
Küll ikka sommid on lollid – kõik kohad suuri tselluloosivabrikuid täis…IRW-IRW
Mets on Eesti suur majanduslik potensiaal ja seda tuleb efektiivselt majandada. Kui valitsus koosneks riigimeestest – mitte lällavate idiootide järel häälte nimel jooksjatest – suruks nad selle tselluloositehase seal läbi.
Ostsin Soomest kahest firmast mõlemast 4 kotti pelleteid. Eesti firma pelleteid45 kg poletasin valistemperatuuril p 9-C ö 12C 28tundi
Soome I 45kg temp 8-12C 38tundi
Soome II 45 kg temp 10-13C 35 tundi
Soome ja Eesti pelleti hinnavahe 15-20% Kui liita ja lahutada tuleb Soome pelletiga odavam kutta kui transport oleks prii. Sama ka nende tselloloositehaste ja metsamajandusega. Eestlased tehke ikka nii nagu soomlased, rootslased ja nuud ka ameeriklased utlevad. Eestlased on juba 25 aastat kilplasi mänginud, kas ära ei tudine. Huvitav on see, et Noukogude ajal kui keegi uritas kilplast mangida kutsuti korrale.