„Eestile on oluline nii NATO kui ka Euroopa Liidu ühtsus, mille tagab see, kui me ei mõtle üksnes endile, vaid ka teistele. NATOs tegeleme üheskoos kõigi liitlaste julgeolekuga. Eesti panustab rahu ja julgeoleku tagamisse Afganistanis, Liibanonis, Malis, Iraagis ja mujal,“ ütles Ratas.
Eelmise aasta mais otsustasid NATO riigipead ja valitsusjuhid, et kõik riigid koostavad plaani, kuidas hoida või jõuda aastaks 2024 kaitsekulude tasemeni 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
„Meie kõigi julgeolek on kindlam, kui NATO liikmed jagavad koormat ning tugevdavad oma kaitsevõimet. Eesti kaitsekulud on alates 2015. aastast üle 2 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Mul on hea meel, et ka teised liitlased pingutavad selle eesmärgi nimel,“ märkis Ratas. Viimasel paaril aastal on NATO Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulud kokku tõusnud tempos 3-4 protsenti aastas.
Ratase sõnul on tal hea meel, et Itaalia osaleb aktiivselt NATO tegevustes, sealhulgas Balti riikides. Näiteks on Itaalia Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse asutajaliige ning on osalenud korduvalt Balti riikide õhuturbes. 160 Itaalia kaitseväelast kuuluvad NATO lahingugruppi Lätis. Eesti ja Itaalia on Euroopa kaitseagentuuri küberkaitse töörühma kaasjuhtijad.
Rändest rääkides ütles Ratas, et Euroopa vajab pikaajalist lahendust. See peaks Ratase sõnul ühelt poolt kindlustama Euroopa Liidu välispiiri ja saatma selge sõnumi, et majanduspõgenikel ei tasu teel Euroopasse eluga riskida. Teiselt poolt on jätkuvalt oluline aidata inimesi, kelle elu on ohus ja kes põgenevad sõja eest. „Peame aitama inimesi ja üksteist toetama, kuid see saab toimuda vaid vabatahtlikkuse alusel,“ märkis Ratas.
Peaminister lisas, et Eesti on osalenud Euroopa Liidus solidaarselt põgenike ümberasustamisel ja –paigutamisel. Eesti on võtnud vastu 206 kaitset vajavat inimest Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Aastail 2015-2017 panustasime Euroopa Liidu rändekava täitmisesse üle 5 miljoni euro. Aafrika usaldusrahastusse on Eesti maksnud seni 1,45 miljonit eurot ning eraldab lisaks 150 000 eurot.
Tänu Euroopa Liidu ja partnerite ühistele pingutustele jõudis eelmisel aastal Euroopasse üle kahe korra vähem ebaseaduslikke sisserändajaid kui 2016. aastal ning 6,5 korda vähem kui 2015. aastal. Ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes 60 protsenti.
Ratas ja Mattarella tõdesid, et Eesti ja Itaalia koostöö on sõbralik. „Meie kaubavahetuses on siiski omajagu arenguruumi. Kindlasti annaks sellele positiivse tõuke otselennu ühendus Tallinna ja Rooma vahel,“ ütles Ratas.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo