Olav Anton
Juuli 1988, läbi tolleaegse ajakirjanduse, oli “hapukurgi hooaeg” nagu suvi ikka. Kompartei leht “Rahva Hääl”, komsomoli häälekandja “Noorte Hääl” ja Tallinna võimude “Õhtuleht” olid jätkuvalt võimutruud. Tähistati ENSV 48. aastapäeva ja kajastati möödunud NLKP XIX konverentsi materjale. Tartu “Edasi” (“Postimehe” nõukaaegne nimi) lubas leheveergudele ka võimu oponente. Moskvas oli Mihhail Gorbatšov saanud ülekaalu parteiladvikus ja “Edasi” rubriik “Herilane” ning satiiriajakiri “Pikker” avaldasid pilapilte Leonid Brežnevist, illustreerimaks rahvasuus levivaid anekdoote.
“Edasist” saame lugeda (07.07.1988) Rein Taagepera “Valimisseaduste mõju ülemaailmset analüüsi”, (16.07.1988) “Tartu Rahvarinde programmi projekti”. Ilmuvad artiklid IME-st ja alustavatest kooperatiividest. Toimub Tartu Roheline Foorum 28. juulil. Rahvarinde infomaterjalid ja analüüs-artiklid leiavad koha lugejani. 1. ja 2. juulil toimub Vilniuses üliõpilaslaulupidu “Gaudeamus”.
Sirvime järgnevalt Rein Ruutsoo koostatud kroonikat:
1.-2. juuli – Eesti ja Leedu Rahvarinnete algatuskeskuste esindajad alustavad koostööd nn ise-majanduskavade arendamisel.
3. juuli – Rahvarinde algatuskeskus avaldab seisukohavõtu „Läkitus Eesti NSV kodanikele”. 1. Rahvarinde eesmärgiks on uuenduskursi pooldajate koondamine nende rahvusest sõltumata”. 2. Kuivõrd Rahvarinne on rahva enda liikumine, siis sel lihtsal põhjusel ei allu ta mitte kellelegi. 3. Rahvarinne on demokraatlik liikumine, mis on avatud kõigile. Vastates arvukatele rünnakutele, täpsustas RR enda olemust. Ühelt poolt tungis peale loodav Interrinne ja teiselt poolt rahvusradikaalid. Kompartei ja tolleaegne nomenklatuur “jälgisid mängu”, valmistades ette eelsesvat “ärastamist”.
12. juuli – Tallinna venekeelsete elanike organiseeritud miitingul teatatakse uue organisatsiooni “ENSV Töötajate Internatsionalistliku Rinde” loomisest. Interrinde esimene avalik väljaastumine juhatab sisse 3 aastat kestnud võitluse Rahvarinde ja Eesti iseseisvuse vastu. (Interrinde asutamiskoosolek toimub 16. augustil Tallinnas.)
13. juuli – võimud annavad olulise signaali, et režiimi repressiivsus ka konfrontatsioonilise vastupanuliikumise suhtes pehmeneb. N Liidu üks tuntumaid meelsusvange Mart Niklus vabastati ja ta saabus Permi vanglast Tartusse. Läbisõidul Tallinnast võtab teda Raekoja platsil vastu 4000-pealine rahvahulk. (17. oktoobril – saabub Eestisse viimane meelsusvang Enn Tarto. 19. aprillil 1987 mõisteti Enn Tartole 10 aastat).
16. juuli – Riias koguneb sündiva läti rahvarinde Tautas Fronte algatajate kutsele – meeleavaldusele ligi 30 000 inimest nõudes Läti Vabariigi lipu ennistamist taas riigilipuks.
19. juuli – Interrinde järjekordne miiting, kus leitakse, et sõna “rinne” Interrinde nimes on liiga avalikult Eesti vastane. See asendatakse neutraalsema sõnaga “liikumine”. Interrinne arendab venekeelseis lehtedes Rahvarinde vastast laimukampaaniat. Teated Rahvarindest jõuavad sinna äärmiselt vaenulikult moonutatuna.
19. juuli – Leedu Sajudis kasutab järjekordset kohtumist XIX Parteikonverentsi delegaatidega, et kritiseerida oma parteijuhte. Kutsutakse üles boikoteerima parteilehte Tiesa, kuna see valetavat. Leht kaotab mõne nädalaga 40 000 tellijat.
23. juuli – “Rahvarinde Eesti tuleviku visioon”: Rahvarinde Algatuskeskus formuleerib avalikult seisukohad Eesti rahva enesemääramise õiguse toetuseks. „Iga rahvuse võõrandamatu õigus on kujundada oma eksistentsi otsustavaid sotsiaalseid ja poliitilisi olusid, olla oma saatuse peremees”.
28. juuli – N Liidu ÜN Presiidiumis allkirjastatakse repressiivsed seadlused: 1. „Kõnekoosolekute, miitingute, tänavarongkäikude ja demonstratsioonide läbiviimisest NSV Liidus”. 2. “NSV Liidu Siseministeeriumi vägede kohustustes ja õigustest avaliku korra kaitsel”. 3. „Muudatuste tegemisest mõnedes NSV Liidu seadusandlikes aktides” Nende eesmärk on takistada nn mitteformaalsetel liikumistel oma aktsioone korraldada – ehk teisiti öeldes rahvarinnetel kõri kinni pigistada.
28. juuli – Tartu Linna täitevkomitee registreerib Tartu Rahvarinde Ühenduse.
30. juuli – Leedu rahvaliikumine Sajudis korraldab Gediminase väljakul demonstratsiooni, protesterimaks N Liidu Ülemõukogu Presiidiumi määruse vastu, millega piiratakse oluliselt kodanikevabadusi – õigust korraldada meeleavaldusi, pikette, koosolekuid jne. Sanktsioneerimata miitingule kogunes ligi 5000 inimest.
Juulis, kui loodus lokkab, ei jätku piisavalt energiat poliitikale. Linnarahvas viidab aega maal ja maarahvas teeb tööd. Majandite ja oma põllulappide hein tahtis tegemist ning taimed kõplamist. Põllulappide kutse polnud võõras ka linlastele, sest söögipoolise kasvatamise osas tuli endal hoolt kanda. Defitsiit valmistas ette sotsialismi hukku ja kooperatiivimajandus alustas võidukäiku.