Andres Laiapea: Eesti erakondade omameedia areneb
Kohalikus laiatarbemeedias on erakondade uudisteportaalid kuulutatud lausa ohuks sõnavabadusele, kuid tegelikult täidavad sellised nišiväljaanded demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli. Neid tuleb lihtsalt osata lugeda.
Selles, et erakondadel on oma meediaväljaanded, pole maailmas midagi ebatavalist. Tegemist on pigem reegli, mitte erandiga. Nõukogude ajal jõudsid Eestisse peamiselt kommunistlike ja sotsialistlike parteidega seotud ajalehed, nagu Avanti! ja L’Humanité, kuid tänapäeval on internet teinud lahti kogu maailma. Igaüks, kes vähegi viitsib, võib kergesti veenduda, et selliseid parteilisi häälekandjaid leidub loendamatu hulk.
Karl Lust: Kas liberalism on tee orjusse?
Parempoolsed ei varja, et jääme tulevikus vähemusrahvuseks omal maal. Ilma pensionita, ilma tasuta hariduse ja arstiabita. Siis kaovad ka demokraatia ja vabadus. Poliitika ilma filosoofiat tundmata on pime. Selgust võiks saada Vana-Kreeka pärandi ja klassikute tundmisest, sest mustrid korduvad.
Vaatamata tuhandetele detailidele on Keskerakonna poliitika olnud normaalne ja Reformierakonna oma äärmuslik. Kaugeltki kõik ei ole suhteline ja igal asjal on piir. Tallinna maraton ei ole jooksuhullus, gümnaasiumisse pääsemise lävend 3,75 giljotiin, isapuhkus pole rünnak Eesti kestmise vastu. Isaarmastus tekibki alles lapse eest hoolitsemisel. Mailis Reps peaks kontrollima oponentide matemaatilisi oskusi, sh piirväärtuse arvutamist.
PHARMACA ESTICA puudumisest ja psühhiaatrite ülekoormatud tööst
Eestis ja Soomes praktiseeriv üle 40-aastase staažiga psühhiaater Jaan Olari on arvamusel, et retseptiravimite väljakirjutamisel tuleb arstil, piltlikult öeldes, kobada pimeduses, sest Eestis puudub PHARMACA ESTICA nüüdisväljaanne. Arstide ja apteekrite ringkondades kutsutakse seda raamatut farmaatsiapiibliks. Internetist leidsin, et viimane PHARMACA ESTICA ilmus 2007–2008. Olgu see nii või teisiti, kuid meditsiinis, farmaatsias ja farmakoloogias muutub kõik ülikiiresti ning vastavad erialaväljaanded peavad pidevalt uuenema.
„Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist alustasin tööd Jõgeva rajooni haigla psühhiaatria ja narkoloogia kabineti juhatajana. Mõned aastad töötasin arstina erinevates hooldusasutustes. Üheksakümnendate aastate algusest praktiseerisin psühhiaatri ja psühhoterapeudina Soomes, kõige rohkem aastaid Helsingis. Pärast 65. sünnipäeva pöördusin tagasi oma armsasse sünnilinna – Eesti vaimupealinna Tartusse, kus võtsin vastu ettepaneku asuda erialasele tööle. Igapäevatöö ajendas mind oma tööandjalt, kolleegidelt ja ka proviisoritelt küsima: „Kus on PHARMACA ESTICA?“. Mind hämmastas, et sellise kogumiku tänapäevane väljaanne puudub,“ ütles Olari.
Ülisalajane 71780. Niisugust numbrit kandis 1960. aastal Eestist Ukrainasse, Dnepropetrovskisse üle viidud sõjaväeosa.
Kõigepealt saadeti sõdurid metsa ja ehitati 30–40 meetrit kõrge puittorn. Eks selliseid peaks vanem rahvas ka meil siin mäletama. See torn pandi püsti käsitsisaetud palkidest, oli midagi tahuka-taolist, mille tipus paiknes platvorm teodoliidi jaoks. Teodoliit ise oli salastatud. Tema sees oli mingi pöörlev uudismootor, mida „vaenlane” ei tohtinud näha, millest teada. Kotist välja võtta tohtis seda vaid ohvitseri valvsa pilgu all ja just enne torni ronimist.
Taavi Pukk: Haid ja raid ei tule Dirhamisse ehk loodusesõbrad võitsid
Eelmise aasta varakevadel, märtsi keskpaigas teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tavapäraselt ja lakooniliselt projektidest, mille on toetamiseks välja valinud. Kena pildimaterjali kaasabil anti teada, et 15 miljonit eurot jagatakse seitsme projekti vahel, millest saavad rahvusvahelise tähtsusega pereatraktsioonid.
Kõige suurejoonelisema sisuga projekt seitsmest väljavalitust lubas tuua Eestisse kogupere-külastuskeskuse, kus oleks muu hulgas ookeanikalade akvaarium. Rahvusvahelise tähtsuse asemel tõi see aga endaga kaasa hoopis hulganisti rahvusvahelist pahameelt ning peaaegu 15 000 protestiallkirja. Eelmisel nädalal teavitas EAS tavapäraselt ja lakooniliselt: projekt toetust ei saa, sest leiti puudujääke selle eelarves.
Toivo Tootsen: Suve moodi suvi
Oh, kui mitu aastat oleme sellist suve oodanud! Nüüd on ta käes, see suvi on juba tõesti suve moodi! On päikest ja sooja, on maasikaid ja muid marju, on supelsooja vett ja vahel värskenduseks ka vihmasagaraid. See on suvitaja suvi.
Paljudele põllumeestele kipub liig palju päikest ja põuda siiski juba tuska tegema. Heina- ja viljasaak jäävad kesiseks, aedu ei jõua ära kasta, kariloomad on loiud. Murelik põllumees ei paista aga maale tulvanud suvitajate seast väga välja. Arvan, et saja suvesooja nautiva suvitaja kohta tuleb kohapeal ehk ainult paar põllupidajat. Meie linnainimeste juured on enamasti maal ja vähemalt suvel tõmbab neid sinna tagasi.
Lauri Laats: Jalgpall ja diplomaatia
Äsja lõppenud jalgpalli-maailmameistrivõistlused haarasid kaasa tõepoolest kogu maailma, nagu nimigi ütleb. Kuu aega kestnud spordipidu suutis kõik muud teemad enda varju jätta ning täita lisaks teleriekraanidele ka ajalehtede esi- ja tagaküljed, rääkimata keskmisest osast. Jalgpall kestis edasi ka pärast võitja selgumist, sest justnimelt jalgpallidiplomaatia nimetuse sai endale USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumine 16. juulil Helsingis. Teame, et Trumpile meeldib mängida golfi ja Putin jääb tihti pildile kala püüdes, kuid mida on siis jalgpallil ühist diplomaatiaga, veel vähem nende kahe mehega?
Lisaks veel palju muud olulist ja huvitavat. Head lugemist!