Taavi Pukk
Eelmise aasta varakevadel, märtsi keskpaigas teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tavapäraselt ja lakooniliselt projektidest, mille on toetamiseks välja valinud. Kena pildimaterjali kaasabil anti teada, et 15 miljonit eurot jagatakse seitsme projekti vahel, millest saavad rahvusvahelise tähtsusega pereatraktsioonid.
Kõige suurejoonelisema sisuga projekt seitsmest väljavalitust lubas tuua Eestisse kogupere-külastuskeskuse, kus oleks muu hulgas ookeanikalade akvaarium. Rahvusvahelise tähtsuse asemel tõi see aga endaga kaasa hoopis hulganisti rahvusvahelist pahameelt ning peaaegu 15 000 protestiallkirja. Eelmisel nädalal teavitas EAS tavapäraselt ja lakooniliselt: projekt toetust ei saa, sest leiti puudujääke selle eelarves.
Keerulise ajalooga EAS
EAS on organisatsioon, mis saab täiel rinnal nautida positiivset olemust. Jõudsalt kasvav eelarve (käesoleval aastal 214,9 miljonit eurot) võimaldab toetada üha rohkem projekte ning seeläbi inimesi rõõmustada. Kellele siis ei meeldiks saada toetusraha ning selle abil midagi ära teha. Võib olla just seepärast on skandaalid ja skandaalikesed EAS-ist küllaltki kenasti mööda läinud. Nõukogu esimehe soodne majatehing Tartus ja sellest loobumine; president Ilvese Ärma talu toetusrahade tagastamine maksumaksja kulul; Rakvere Targa Maja ehitamine ja selle piinlik pankrot. Lisaks veel „rändrahnu-disain“ ning endise peaministri Taavi Rõivase „meheteod“ EAS-i korraldatud Malaisia ärireisil.
Kõik eeltoodu on aga vaid killuke organisatsiooni ajaloost, mis sisaldab veel hulganisti juhtide tagasikutsumisi, väljapetetud rahade tagasinõudmise probleeme ning lugematuid süüdistusi poliitilises kallutatuses. Siiski piirdub avalikkus aga vaid näpuviibutusega. Mõned ajalehtede hurjutavad juhtkirjad koos kriitiliste artiklitega juhtimisvigadest, ümberkorralduste möödapääsmatusest, ebaterve konkurentsi loomisest – ning uute juhtide töö EAS-is on saanud taas alata. Kuni järgmise korrani. Avalikkus andestab ja unustab kiiresti, sest keegi peab ju need sajad miljonid eurod laiali jagama.
Ootamatult tõsiseks kujunes aga vastasseis suurejoonelisele kogupere-külastuskeskusele, mis pidi kerkima Dirhamisse. Nime „Sea Star“ kandva projektiga plaaniti ühe katuse alla koondada multifunktsionaalne keskus, mis hõlmab ookeanikalade akvaariumi, veekeskust, seiklusparki, teaduskeskust, sukelduskeskust ja siseranda. Punaseks rätikuks saigi just 15 meetrit sügav akvaarium, kuhu taheti tuua elama nii haid kui ka raid, kuhu saaks minna sukelduma või hoopiski väikese allveelaevaga sõitma – ja loomulikult, sõita liutorus läbi haibasseini!
Ootamatu vastasseis
Projekti uhke kõla jäi aga üürikeseks, sest õige peagi sattus EAS loomakaitsjate surve alla, saades kaheksa vastava organisatsiooni pöördumise ettevõtmise lõpetamiseks. MTÜ Loomus alustas projektivastasele petitsioonile allkirjade kogumist. See oli tulemuslik, kokku saadi peaaegu 15 000 allkirja. Lisaks massiivsele allkirjakampaaniale toimus käesoleva aasta märtsikuus ka Tallinnas EAS-i kontori ees meeleavaldus poolesaja inimese osavõtul. Plakatite ja ruuporitega varustatud meeleavaldajad ei jäänud märkamatuks ühelegi meediakanalile, ning EAS pidi taas jagama ebamugaval teemal selgitusi. Ebamugavus ei piirdunud aga vaid meeleavaldusega, sest Loomus oli suutnud leida toetust ka Saksamaa, USA, Norra, Rootsi, Läti, Bulgaaria ja Horvaatia loomakaitsjatelt.
Mõistagi oli projekti „Sea Star“ üheks tugevaks avalikuks vastaseks Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova, kuid emotsioone ei hoidnud tagasi ka tema ametikaaslane linnavalitsusest, ettevõtlusvaldkonna eest vastutav Aivar Riisalu (Keskerakond). Riisalu sõnas, et Tallinna linn ei loe üldse õigeks elusloomade sellisel viisil eksponeerimist ning loomaaia näol on roll zooloogia propageerimisel täidetud. Lisaks heitis Riisalu ette, et EAS teeb lobitööd sellesarnase akvaariumi ehitamiseks ka Tallinnasse, mille tarvis on eraettevõtjast Poola firmale küsitud linnamaad. EAS pareeris need väited ning kinnitas, et erinevate ettevõtjatega kohtumine ja asjaolude täpsustamine kuulub nende igapäevase töö hulka.
17. juulil teatas EAS projekti „Sea Star“ mahakriipsutamisest toetusesaajate nimekirjast, kuna hindamiskomisjon leidis projekti eelarves puudujääke, millega kaasnevad ohud atraktsiooni valmimisele ja jätkusuutlikkusele. „Vaatamata sellele, et projektil oleks majanduslik mõju piirkonna ettevõtlusele ning potentsiaal koostööks teiste turismiettevõtjatega, polnud EAS-ile esitatud põhitaotlus komisjoni hinnangul sellisel tasemel, et see planeeritud eelarve piires reaalselt ellu viia. EAS tegi projekti menetlemisel koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ekspertidega,“ kommenteeris EAS-i turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmer.
Metsloomadega tsirkused on juba keelatud 2016. aasta lõpus teatas Tallinna linnavalitsus avalikkusele, et ei anna edaspidi avaliku ürituse lube tsirkustele, mille etendustes kasutatakse metsloomi. Sarnase otsuse tegid ka Tartu ja Pärnu linn. 2017. aasta septembris võttis Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustas Eestis metsloomadega tsirkused.
Loodusel on lootust
Mõistagi valdas loomasõpru selle uudise saabudes rahulolu ning sotsiaalmeedia täitus pildikestega rõõmsatest haikaladest. See, et raha mitteandmise põhjuseks sai ametlikus versioonis kehv eelarvestamine, mitte aga ookeanikalade vangistamise moraalne küsitavus, jäi üsna märkamatuks, samas jõuti siiski eesmärgini. Kuivõrd mängis otsuse juures rolli bürokraatia ning kui palju südametunnistus, jääbki tõenäoliselt vaid projekti hindamise komisjoni liikmete teada. Ometigi on maha pandud märk, mis annab lootust, et avalik surve võimaldab edaspidigi ohjeldada küsitava olemusega projekte, kus rahateenimise soov käib loodusega arvestamisest kauge kaarega mööda.