KUIDO SÄDE, vaatleja
XXI sajand on alanud ja jätkub inimeste hirmutamine kliima soojenemisega. Ookeanide veetase tõuseb, tulevad tugevad tuuled, tormid ja palju-palju veel koledamat. Kurja juur pidavat olema atmosfääri paisatav CO2, mis tekitab kasvuhoone-efekti.
Loomulikult tekitabki, aga kas ikka sellest piisab? On rida teadlasi, kes ei usu kliima soojenemisse. Kellel on õigus, see pole teada. Mõlemat seisukohta kaitsevad autoriteedid. Kindlasti on aga tegemist väga suure äriga. Välja on kujundatud isegi CO2 turg. Nafta ja gaasi poolest rikkad riigid on alati olnud sõdade sihtmärkideks, ning seda ka lähitulevikus. Aga kas nafta- ja gaasivarude ammendumiseni?
Tänases kliima soojenemises pole midagi uut.
Graafikult on näha, et tegelikult on viimased 10 000 aastat olnud hoopis soojemad ja et praegu elame alles väikese jääaja lõpul. Elasime eelmised soojaperioodid üle, elame ka tulevased! Eriti hästi elati neil perioodidel, kui kliima parajasti soojenes. Õhuniiskust ja sademeid tuli juurde, koos sellega lisandus haritavat ja elamiskõlbulikku maad. Kliima jahenemine seevastu oli katastroof. Ajaloos mäletatakse seda pronksiaja kollapsina (ajavahemikul 1206–1150 eKr alanud Lähis-Ida ja idapoolsete Vahemeremaade varajasse rauaaega ülemineku algus – Toim.) ja Rooma impeeriumi kokkuvarisemisena.
Kivisöelademetesse on talletatud koletu hulk süsinikku, mis oli kunagi atmosfääris süsihappegaasina. Siit riivatu küsimus: “Miks on tänapäeval atmosfääris CO2 nii vähe?”
Kuid jutt tuleb rahast, päikese- ja tuuleenergiast, aga mitte CO2 ärist ja kliima soojenemisest. Jutt tuleb energiarevolutsioonist, mille põhjustab päikese- ja tuuleenergia hinna järsk alanemine.
Viimastel aastatel on drastiliselt langenud päikesepaneelide hind ja tõusnud nende efektiivsus, mis ületab juba 20%. Erinevad allikad räägivad isegi enam kui 30-protsendisest päikesepaneelide hinna langusest aastas ja lähiajal ei tohiks see hinnalangus veel peatuda. Indias on juba täna paneelide hinnaks 70–80 eurot standardse 300 W paneeli kohta. Kui siia lisada inverterite hinna langus, muutub päikeseenergia lähiajal odavaimaks energialiigiks, mis tõrjub turult välja kivisöe ja põlevkivi baasil elektrienergia tootjad. Ja seda mitte CO2 atmosfääri paiskamise vähendamiseks, vaid just elektrienergia omahinna tõttu.
Jutt on siiski ainult kättesaadava elektri hinnast. Meie igapäevasest elektriarvest moodustavad ligi 2/3 võrgutasud ja maksud. Üleminek päikeseenergiale muutub plahvatuslikuks, sest paneelide kättesaadavus ei ole piiratud. Nende tootmise võib püsti panna kus tahes ja lühikese ajaga. Piisab, kui investeeringuks on raha.
Samasugune hinnalangus on juba toimunud ja toimub tuuleenergia tootmisel. Soomel olla tulevikus võimalik toota kogu vajaminev energia vaid tuulest!
Kuigi üle Eesti voogab tuuleenergiat piisavalt, on selle kasutuselevõtuga ikka nagu vanas rahvatarkuses “Kunas on sigadel maa külmunud, kunas kärss kärnas…”. Mõnda kangesti häirib, kui tuugen silmapiiril töötab; mõne arvates võib see segada varblasi…
Kõige absurdsema seisukoha tuugenite paigaldamise takistamiseks on Eestis võtnud Kaitseministeerium. Enam ei pidavat nägema Vene lennukeid! Ja kui ei näegi, mis siis? Rahuajal polegi mõtet neid hiilida, kui aga asi läheb kuumaks, võetakse radarid esimese 10 minutiga maha, ja ikka ei näe midagi! Radareid, mis ei suuda isegi tuugenite taha näha, on imelihtne pimestada. Ja lõpuks, ärevatel aegadel on võimalik tuugenid lihtsalt seisma panna, aga selle võimalusega Kaitseministeerium ei arvesta! Arusaadavatel põhjustel me tuuleenergia tootmiseks sobivat ala ümber paigutada ei suuda. Ent äkki oleks võimalik radarid teise kohta paigutada? Aga ei! Ei tohi ehitada, ja kogu lugu! Las tuul (raha!) lendab tuulde!
Nii päikese- kui ka tuuleenergia kipuvad võrgusagedust kõigutama. Kunas on päike pilve taga ja tuulel on kombeks puhuda iiliti… Seni on Eesti võrgusagedust edukalt hoidnud Venemaa hüdroelektrijaamad. Õnnetuseks on meie poliitikud aga võtnud pähe meie võrgud energiaalase julgeoleku kaalutlusel Venemaast lahti ühendada ja võrgusageduse hoidmiseks ehitada kõrgepingeliinid Lääne-Euroopasse, pannes magama sadu miljoneid eurosid maksumaksja raha. (Meie õnneks pole Poola sellest ideest erilises vaimustuses.)
Loomulikult vajab Eesti ühendust Lääne-Euroopaga, aga seda mitte võrgusageduse stabiliseerimiseks, vaid osalemiseks Euroopa energiaturul.
Võrgusageduse hoidmiseks pakub energiarevolutsioon hoopis mõistlikuma lahenduse, mis ei vajagi lahtiühendamist Venemaast. Venemaaga tuleb Soome eeskujul arendada hoopis kasulikku elektrikaubandust! Kasutusele võetakse akupargid. Momendil teada olevalt on neist suurima mahutavus 50,06 MWh. Kui senini piiras akuparkide kasutuselevõttu hind, siis ka see probleem hakkab lahenema. Kui 2016. aastal oli autode liitium-ioonakude kWh hinnaks 350–520 €, siis 2019. aastaks langeb nende hind juba alla 170 €/kWh. Statsionaarsetele akudele kehtib samasugune hinnalangus. Kindlasti ei ole 170 €/kWh piiriks.
Liitiumivarud maailmas on ammendamatud. Jääb ära pikkade kulukate kõrgepingeliinide ehitamine ja võrgusagedus hoitakse paigas juba kohapeal – seal, kus häired tekivad. Aku reageerimine osutub palju kiiremaks ja täpsemaks, kui on võimalik saavutada mis tahes muu tehnoloogiaga.
Mis saab meist talvel tuulevaiksel ööl?
Hinda läheb seni odavaimaks peetud hüdroenergia. Öine elekter muutub, vastupidiselt praegusele, kallimaks kui päevane. Energiasõltumatuse säilitamiseks peab Eesti ka edaspidi säilitama võimaluse midagi ajada elektrijaamade ahju. Olgu see siis põlevkiviõli, gaas, biomass või miski muu. Aga mitte enam põlevkivi.
Euroopa pilgud on pööratud Sahara kõrbe lõpututele päikeselistele tasandikele. Kaugevõitu? Ei ole! Päikeselisest Tuneesiast Saksamaale on kõigest 3000 km. Hiina laseb käiku 6000 km pikkuse alalisvooluliini selleks, et hõredalt asustatud Lääne-Hiina piirkondadest tuua päikese- ja tuuleelekter Pekingi ümbrusse. Küll aga pakub Hiina liini ehitamiseks Saharast Euroopasse ka oma abi, kui seda palutakse. Äri on äri!
Eesti tarbijatel on juba lähiaastatel võimalik ise toota või osta turule paisatavat odavat päikese- ja tuuleenergiat. Ja jätta ostmata kallim ja saastavam põlevkivielekter. Money talks! Energiaturg on teatavasti vaba!
IKEA kliendid Poolas paigaldavad elamule keskmiselt 18 päikesepaneeli, mille koguvõimsus kuni 5 kW. Valitud paigaldiste keskmine hind on 24 000 Poola zlotti (5577 eurot). IKEA pakub “võtmed kätte”-lahendust.
Kasutatud on veebilehtede ” pv Europe Newsletter” ja “pv Magazine” materjale.