Jaanus Karilaid, Keskerakonna aseesimees
Riigikogu õiguskomisjon kogunes 31. juuli hommikul erakorralisele istungile, et käsitleda Danske Panga mastaapset rahapesujuhtumit. Kuigi ka maikuus peeti õiguskomisjonis mitu rahapesu-teemalist arutelu, on tänaseks selge, et kõiki tahke ei soovitud või ei osatud ametnike poolt parlamendiliikmetele avada.
Ametnikele meeldib ikka poliitikuid kostitada meeldetuletustega rahvusvahelise maine hoidmise tähtsusest, aga nüüd tekib õigustatud küsimus: kas ametkonnas on „kohati” pädevuse kriis või kas tõesti mingid poliitilised liinid peidavad suuremat sorti sigaduste otsad järjekindlalt vette? Oleme ju loonud riigieelarve vahenditega struktuurid teatud probleemide ennetamiseks ja likvideerimiseks. Miks need piisava tõhususega ei toimi?
Seda enam, et rahapesu-skandaal kinnitab mustrit ja tervikpilti Eesti suuremast probleemist – meie isepuhastumisvõime puudumisest. Meil poleks nagu silmi ega kõrvu, poleks teadjaid ja nägijaid. Tavaliselt keegi midagi ei tea, keegi midagi pole kuulnud, ja kui ongi kuulnud, siis on pidanud seda vähetähtsaks. Selline muster kordub liiga tihti ja seda vaatamata sellele, et ametkondade rahastus ja seeläbi ka tehnilised võimalused on viimase kahekümne aastaga peadpööritavalt kasvanud.
Välisvihjed võimaldasid meil tabada riigireetur Hermann Simmi, välisvihje juhtis meid Tallinna Sadama korruptsioonipesani ja nüüd pandi meie ette ka Danske panga juhtum. Ärge unustage, et ka ID-kaardi probleemide kohta saabus meile info piiri tagant. Ilma väliskolleegideta oleks Eesti paljudest rasketest kuritegudest puhastamata – rahvusvaheline koostöö on hädavajalik, aga midagi on meie enda ametkondlikus infras valesti. Üle 10 miljardi 5 aastaga Eesti kaasabil kuritegelikku raha siin asuvates kommertspankades pööritada tõestab seda.
Rahapesu andmebüroo on olnud varem kriitiline Eesti pankade tegevuste suhtes, ka Danske juhtumis: „Kui paljudel juhtudel kanti saabunud vahendid kohe Eestist edasi, siis väga suures ulatuses tehti eelnevalt kaks või enam ülekannet mitteresidentidest isikute kontode vahel samas pangas.” Kas keegi aga võeti vastutusele? Ei. Kas prokuratuur tegutses, kas KAPO tõkestas? Võib-olla ei saanud prokuratuur tegutseda ega KAPO tõkestada, sest ametkondlikud tööreeglid ei võimaldanud? Ka see on liigkaua eksisteerinud probleem! Sest siis peab pädevusi kellelgi tõstma ja võimalusi juurde andma. Või on kommertspangad millegipärast Eestis teravaimast tähelepanufookusest väljas?
Juba 2013. aastal hoiatasid meie õiguskaitseorganeid Prantsuse teenistused, aga ka neid signaale eirati. 2009. aastal hoiatas meid Vene Föderatsiooni finantsjärelevalve. Prokuratuur siis keeldus uurimise algatamisest. Tänases kontekstis tunduvad tollased põhjendused vägagi küsitavad ja problemaatilised. Miks see juhtum on nii kulgenud? Ka Kapo aastaraamatus ei leia Danske panga rahapesu teemal midagi märkimisväärset. Kuigi manipuleerimiseks ja mõjutustegevuseks annab selline mastaapne rahapesu ainest rohkem kui piisavalt. Seda enam, et tegevus toimus Danskes aastaid ja vihjeid saadi korduvalt.
Ma ei saa kahjuks ka seekord mööda oma headest „sõpradest” opositsioonis. Nii nagu olid nende põsed punnis kinnise suu kohal VEB-fondi juhtumis, siis ka nüüd. Jürgen Ligi oli rahandusminister ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimees, Ansip peaminister. Just nende ajal see suurim teadaolev rahapesuskeem toimis. Kas mingigi tegu? Kas mingigi aktiivsus? Kas mõnigi sõnavõtt ja näpuvibutamine nagu Ligil ja Ansipil kombeks? Ei midagi sellist.
Nii nagu idapiir kiratses, Simm tegutses aastaid, Sadamas liikusid kilekotid, nii saadab ka Danske panga rahapesuafääri vaikus endisest peaministrierakonnast. Nende kõrvulukustav vaikimine on aga rohkem kui kõnekas. Millega tegeles Jürgen Ligi Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena? Nautis vist iseennast. Kuigi Finantsinspektsioonil on oma seadus ja paragrahv 6 sätestab nii ülesanded kui ka õigused.
Ulatusliku rahapesu lõplikuks läbivalgustamiseks on meil olemas õiguskaitseorganid; rohkem ma sel teemal spekuleerima ei rutta. Õiguskomisjonil tuleb koostöös justiitsminister Urmas Reinsaluga aga välja töötada analüüs, mis põhjustel ja kelle tegematajätmiste tõttu sai selline mastaapne rahapesu toimuda. Teiseks tuleb luua selge kava, mida õigusloomes ja meie õiguskaitseorganite töös tuleb tulevikus radikaalselt parandada välistamaks edaspidi selliseid lausa julgeolekut riivavaid ja Eesti mainet määrivaid skeemitamisi Vene kuritegeliku rahaga.
Danske panga päritolumaa on igati soliidne Taani, paratamatult riivab see oma varjuga nüüd ka teisi siinseid Skandinaavia panku. Alles ju higistas Swedbanki juht Robert Kitt telekaamerate ees, suutmata anda adekvaatset seletust kadunud paberitele. 8,5 miljonit eurot Rumeenia tuulde! See on muidugi köömes, võrreldes nende sadade miljonitega, mida teenis Danske Vene kuritegelikku raha pööritades. Must rahapesumasin tuleb järsemalt seisatada radikaalsemate meetmetega.