Uus viis põlistada omakandi nimekate kultuuritegelaste mälestust

Maie Parrik, muusik, Tallinn-Nõmme

Selleks tuleb kohaliku omavalitsuse kaastegevusel paigaldada avalikesse kohtadesse kunagiste kuulsuste nimelisi pinke.

Laulusõbrad olid väga rõõmsad, kui 27. juunil avas Tallinnas Kristiine linnaosa valitsus Mustamäe tee äärses Löwenruh’ pargis mälestuspingi teeneka laulutekstilooja Heldur Karmo auks. Noortekeskuse Kullo kõrval asuvas kõlakojas andis sel puhul suurele kuulajaskonnale kontserdi Maia Vahtramäe. Kultuurihuviliste ettepaneku teostumisele aitas kaasa Eesti Autorite Ühing. Oleme teada saanud, et linnaosavalitsusel on kavva võetud rajada muusikaürituste korraldamiseks sinna ka kontserdisaal.

Juulikuu alguses andis mulle edasisteks sellealasteks algatusteks hoogu juurde helilooja Arne Oidi mälestuspingi avamine Nõmmel Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuvas pargis – huvitavalt kivitrepistatud kinnistul. Kõigil oli suur ja rõõmus üllatus, kui sel puhul esines estoonlasest maestro Voldemar Kuslap, keda just võrratu laulumeister Arne Oit oli kunagi viinud estraadimuusika juurde.

Koostöös Nõmme linnaosa valitsusega avati juuli lõpul mälestuspink teisegi omakandi muusikakuulsuse auks. Õie tänava äärses pargis on nüüd helilooja Gennadi Podelskile pühendatud pink. Muusikasõbrad tundsid erilist heameelt, kui memoriaali avamisel esines teeneka helilooja poja Peeter Podelsky bänd ning kõlas meloodiaid kuulsast filmist „Vallatud kurvid“ ja „On kallis mulle kodupaik“.

Mina sain koos Maie Tarvisega laulda enda lemmiklaulu G. Podelski rikkalikust repertuaarist – „Minu kallima auto“, mis kunagi kõlas raadios alati soovikontsertidel ning mille laulsid kuulsaks Veera Nelus ja Georg Ots. [Fotol: klaviatuuri taga Peeter Podelsky; vasakul mängib suupilli Maie Parrik.]

Jätkame pingutusi ka teiste kunagi Nõmmel elanud muusikute aupinkide paigaldamiseks. Näiteks veel augustis peaks Õie parki lisanduma Felix Mandre pink.

Omakandi nimekate muusikute [aga miks mitte teistegi kultuurikuulsuste? – Toim.] austamine nimeliste pinkidega võiks kultuurisõbralikus Eestis leida laiematki järgimist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.