5. septembri

Jaanus Karilaid: Must kassa ja vene kaart lööb seekord Reformierakonna jalust 

Keskerakonna aseesimees ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid andis Kesknädalale intervjuu, milles räägib oma tööst Riigikogus, esimehevahetusest tulenenud üleminekuperioodist Keskerakonnas, eestluse ellujäämisest jne.

„Poliitika on selline, et kes arvab, et seal on lihtsad ajad, see eksib. Poliitikas on kõigil seda nähtamatut tööd, enne kui läheb korda see, mida teed. Seda igal elualal. Erakonnajuhi vahetumine ei ole läinud kergelt üheski erakonnas. Ei peagi minema, sest uus juht on liider siis, kui ta saabki selle vahetusega nii hakkama, et suudab hiljem ka oma erakonna programmi ellu viia. Edgar Savisaar tegi ka väga palju häid asju, seda ideoloogilist pärandit on mõtet hinnata. Kuid tuleb lahti saada negatiivsest pärandist – võlgadest. Viimane segab kiiremini liikumast. Mõned erafirmad ja advokaadibürood on minevikus pannud meile ikka ebameeldivalt palju miine. Küll saame neist mööda.“

Maria Jufereva: Noori hukutab karistamatuse tunne

Mul on hea meel, et laiem üldsus on hakanud viimastel päevadel huvi tundma probleemsete noorte ja nendest koosnevate kampade vastu ning et seda teemat on saatnud suur avalik huvi. Loodan, et selline huvi motiveerib kõiki osapooli otsima ja leidma lahendust, kuidas olukorda parandada. Olen arvamusel, et probleemsete noorukite suhtes oleme jõudnud staadiumisse, kus nn pehmed meetodid nende kaasamiseks sporditegevusse, huvitegevuse pakkumine, vestlused lastekaitsetöötajate ja noorsoopolitseinikega pole enam piisavad.

Arvo Haug:  6. september 1991 on uhkuse päev!

Peaaegu sajand tagasi, 24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti end Venemaast sõltumatuks riigiks. Väljakuulutamine aga ei tähenda veel võidukäe tõstmist. Riikideperega liitumise määrab väljakuulutamisakti tunnustamine teiste riikide, eelkõige ikestaja enda poolt. Venemaa ja paljud Euroopa riigid polnud aga nõus siis meie iseseisvumist tunnustama. 6. september 1991 oli üks meie suuremaid rahvusvahelisi poliitilisi saavutusi. Üks meie uhkuse päevadest, millega pandi lõpp-punkt sündmustejadale, mis algas MRP-ga, jätkus Johannes Lauristini 6. augusti1940. aasta „palverännakuga“ Moskvasse ja annektsiooniga ning lõppes iseseisvuse taastamisega, viimasest ikestajast vabanemisega.

Rootsi valimistel on kõik veel lahtine

Viimaste küsitluste kohaselt kavatseb Rootsi Keskerakonda pühapäeval toimuvatel parlamendivalimistel toetada 8–9% valijatest. Kadunud ei ole lootus, et keskerakondlased suudavad nüüd koos oma liitlastega võimule tulla. Küsitlused ennustavad võitu sotsiaaldemokraatidele, kes moodustasid nelja aasta eest koos rohelistega vähemusvalitsuse, mida toetab parlamendis ka Vasakpartei. Keskerakond kuulub varem kaheksa aastat järjest valitsenud paremtsentristlikku allianssi, mida juhivad moderaadid. Selle ridades on ka liberaalid ja kristlikud demokraadid. Võiduajamine käibki nüüd nende kahe leeri vahel. Vasakpoolsed on praegu ees, aga nende edumaa ei ole väga suur.

Anneli Ott: Kagu-Eesti saab riigilt miljoneid

Keskerakonna Võrumaa piirkond esitab oktoobris kogunevale erakonna kongressile esimehe kandidaadiks Jüri Ratase. Selleks on lihtne põhjus. Tänane valitsus hoolib regionaalpoliitikast. Üheks näiteks saame siin tuua Kagu-Eesti programmile 3,2 miljoni euro suuruse rahastuse leidmise. Vähemtähtis pole kiiresti poolehoiu võitnud tasuta ühistransport ning riigi panus teehooldusesse. Maakondade tasuta ühistransport on parandanud inimeste liikumisvõimalust ning  jätab bussisõitjatele ka rohkem raha kätte. Eelmisel aastal tehti maakondlikel bussiliinidel ligikaudu 18 miljonit reisi ning ka Kagu-Eestis on just buss paljudele inimestele oluliseks liikumisvahendiks, mistõttu on liinide tihendamiseks riigi poolt ette nähtud 3,3 miljonit eurot.

Siret Stoltsen – maaelu-usku naine maailmakuulsuste poolest tuntud vallast

Väike-Maarja vald on kuulus kuulsate inimeste poolest. Vallakeskuses on võrsunud maailmatasemel eesti maadleja Georg Lurich. Kiltsi mõisas  elas  meresõitja ja ümbermaailmareiside eestvedaja Adam Johann von Krusenstern. Rohkem kui 80-aastases Kitsi rahvamajas, teed juues ja kodusküpsetatud kooki maitstes, ajasime aga juttu Väike-Maarja vallavolikogu spordi-kultuuri- ja külaelukomisjoni aseesimehe Siret Stoltseniga.

Nädala juubilar MART RAUD 115

Mart Raud oli põline intelligent, kes tundis end Pätsu-aegses vekslite, pankrottide, korporatsioonide ja vaikiva Riigikogu õhustikus üleliigsena. 1931. aastal mõistetigi ta vekslivõltsimise eest kolmeks aastaks vangiroodu. Kirjanikus leidus tüüpilist vasakharitlast, kes jälestas 1934. aasta riigipööret ja tervitas 1940. aasta riigipööret.  Mart Raud kirjutas “Laulu Stalinile” ja “Suure Oktoobri”. Propagandaga ostis ta endale vabaduse ja palga, sest teadis, et kuulekad võtab Nõukogude riik oma käekõrvale. Tema ei pidanud enam oma arveid maksma, sest kindlaim investeering tulevikku on olla palgaline autor neile, kes valitsevad rahvast terase ja tina abil.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 5. septembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.