Niinistö: Venelased on meile selgeks teinud, et kui nad vaatavad üle piiri, siis nad näevad soomlasi, mitte vaenlasi

August 22, 2018. Soome Vabariigi president Sauli Niinisto. Foto: Alexander Vilf / Scanpix

Soome Vabariigi president andis Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine intervjuu, kus ta rääkis ka oma kohtumistest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja USA presidendi Donald Trumpiga ning Euroopa tulevikust.

Frankfurter Allgemeine ajakirjanik küsis Soome presidendilt Soome suhete kohta Venemaaga, tõstes esile riikide vahelist pikka maismaapiiri.

”Geograafiat me muuta ei saa,” ütles Niinistö. ”Oleme naabrid ja meil on 1300 kilomeetrit ühist piiri.”

Niinistö meelest Soome ja Venemaa suhted vahel peaksid toimima. ”Saan Putiniga hästi läbi, võime vabalt rääkida kõikidel teemadel, ka väga tundlikest asjadest.”

Jutuks tuli ka NATO. Niinistö möönis, et Soomel on võimalus liituda NATO-ga, kuid praegu ta ei pea liitumist vajalikuks. ”Venelased on teinud väga selgeks, et kui nad praegu vaatavad üle piiri, siis nad näevad soomlasi. Kui me oleksime NATO-s, siis nad näeksid meis vaenlasi. See on nende positsioon.”

Niinistö ütles, et ta ei näe praegu ohtu Venemaa poolt, kuna puuduvad põhjused kallaletungiks. ”Kahtlen, et Venemaa ründaks Baltikumi, samuti ei näe ma põhjust Soome ründamiseks.” Niinistö toonitas, et Moskva austab Helsinki seisukohti ja isegi eriarvamuste korral ei häiri see omavahelisi kontakte.

Niinistö vastas samuti küsimustele Donald Trumpi kohta, kes näeb Euroopat USA konkurendina ja vaata et isegi (kaubandusliku) vastasena.

Niinistö meenutas, et hoiatas Donald Trumpi enne tema juulikuist kohtumist Putiniga: „Putiniga kohtudes tuleb olla väga ettevaatlik, sest ta on kohtumiseks alati väga hästi ette valmistunud,“ nentis Niinistö. Niinistö: ”Esimest korda peale II Maailmasõda oleme jõudnud selleni, et peame mõtlema nii rasketele probleemidele transatlantilistes suhetes. See suhe on alati olnud väärikas; nüüd on Trump seda muutnud.”

Euroopa ühistöö kohta lausus Niinistö: ”Mind teevad murelikuks praegused arengud Euroopa Liidus; Ungari on üks näide. Ma ei usu, et uued reeglid või struktuurid oleksid lahenduseks, kui euroopalik ühisvaim puudub.”

Välisajakirjanduse põhjal Andrus Tamm