Keskerakonna uus programm on valmimas ning erakonna piirkonnad annavad sellele lähipäevade jooksul oma heakskiidu, ütles erakonna volikogul programmitoimkonna juht Aadu Must. Järgmise nädala lõpul aset leidval Keskerakonna kongressil on kavas uus programm heaks kiita.
Aadu Must, kas nüüd võib uue programmi kohta öelda, et see on valmis?
Sisulise poole pealt oli meil ligi 100 lehekülge uut teksti valmis juba mõni aeg tagasi. Vahepeal toimus selle redigeerimine ja toimetamine ning nüüd oleme valmis selle esitama viimaseks ülevaatamiseks erakonna piirkondadele, et siis 13. oktoobril aset leidval kongressil see vastu võtta.
Keskerakonna eelmine programm võeti vastu 2005. aastal. Millised on nüüd muudatused uues programmis võrreldes varasemaga?
Et Eestis on nende aastatega toimunud palju muutusi, on muutunud ka programmi tegemise taustsüsteem. Teisalt on mitmed toonased soovid juba täitunud ning mitmed asjad kaotanud oma aktuaalsuse. Kuigi erakond polnud vahepeal hulga aastaid võimul, on karavan edasi liikunud ning tuleb osadele probleemidele leida uusi lahendusi.
Erakonna üldprintsiibid ja selgroog on jäänud uues programmis samaks. Need on demokraatliku riigi areng ning arvuka keskklassi tekkimine ja selle eest seismine. See puudutab nii inimesi kui ka ettevõtjaid, kes, olles lojaalsed Eesti riigile, siin makse makstes panustavad töötajate heaolu parandamisse. Uues programmis on igati tähtsustatud investeerimist inimkapitali. See ei tähenda muidugi seda, et alamklassi eest me programmiliselt enam ei seisa. Ikka seisame, aga see tähendab neile koolitusi ja täiendõpet, et elus edasi pürgida. On ju Eesti inimesed olnud alati õppimise usku.
Meile on öeldud: te olete küll keskklassi, aga ka pensionäride partei. Jah, oleme ka seda. See on meie maailmavaateline nägemus, et seame oma sihiks sotsiaalse ebaõigluse vähendamise, ning seda tuleb teha eeskätt pensionäride osas, kellele ühiskond on tulu jaotades liiga teinud. Me oleme pensionäride kaitsjad. Aga ka näiteks sundüürnike kaitsjad, kes on meil programmis ikka ära märgitud.
Kas haritud keskklassi poole pürgiv inimene on siis põhisuunaks?
Haridus on võimas investeering tulevikku. Oleme tähtsustanud erinevaid haridusastmeid ning seda mitte ainult kõrghariduses, vaid ka näiteks kutseharidust. Riik vajab häid spetsialiste ning kutseõpe on ühiskonnale vajalik.
Käsitlust leiab ka elukestva õppe põhimõte ja täiendõpe, mis loob hästi konkurentsivõimelise töötajaskonna. Ülikoolide initsiatiiv siin on väga teretulnud.
Kas programmi jäävad ka sotsiaalne turumajandus ning astmeline tulumaks, mis on erakonna majanduspoliitilised sihid olnud kaua aastaid?
Need on ikka meie nurgakivid ning programmilised põhimõtted. Samas tahame tähelepanu pöörata ka ametkondlikule killustatusele. Näiteks eesti keele õpetamisega tegeleb riigis seitse ministeeriumi, mis tekitab asjatut sekeldusi ja infomüra ning pigem kahjustab seda valdkonda. Ühe valdkonnaga tegelevad asutused on vaja koondada ühte.
Kuidas on integratsioon ja kodakondsuse teemad välja toodud?
Erakonna volikogu on juba öelnud ning ka uues programmis seisab lihtsustatult öeldes see, et hallid passid peavad jääma minevikku. Eestis ei saa olla niipalju määratlemata kodakondsusega inimesi; ning selle probleemi lahendamiseks kutsume ka teisi üles panustama. Me ei karda ka sõna „rahvuslikud kultuuriseltsid“. Samas me rõhutame eestikeelset tasuta haridust.
Kas jäävad samaks välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted?
Meie integreeritus Euroopa Liidu ja NATO-ga on välispoliitilised nurgakivid ning jäävad ka selleks. Räägime ka koostööst lähinaabritega, sh Balti riikide vahel, mis teeb meid rahvusvaheliselt veelgi tugevamaks.
Küsis Aivar Jarne