Samal ajal kui meedia laialdaselt kajastas Tööandjate Keskliidu uut manifesti, kus veelgi silmnähtavamalt seistakse omanike ja ettevõtjate huvide eest, jäi kahe silma vahele hoopis üks teine manifest, mis peaks puudutama palju suuremat hulka inimesi – Tööandjate Keskliidu kõrval käis ka Ametiühingute Keskliit välja oma valimissoovid võimalikele tulevastele parlamendierakondadele.
Ametiühingute soovide hulka mahuvad üldine palgakasv, erakorraline pensionitõus, tööandjate panused teise ja kolmandasse pensionisambasse, ettevõtte tulumaksuvabastuse kaotamine; vajadusel ka lisamaksud, mis ei koormaks vaesemaid elanikke jne.
Ametiühingud soovivad vähemalt kuueprotsendist palgatõusu pikema aja jooksul, et ühe põlvkonna jooksul ühtlustada elatustaset Lääne-Euroopaga. See on samas suurusjärgus Rahandusministeeriumi värske prognoosiga, mis pakub aastatel 2019–2022 netopalga kasvuks 5,2–6 protsenti. Samuti soovivad ametiühingud hoida tööturul ka mõõdukat tööjõupuudust, mis motiveeriks nende hinnangul ettevõtteid kiiremale innovatsioonile ja liikumist suurema lisandväärtusega sektorite suunas.
Samas ei soovi ametiühingud lisatööjõudu kolmandatest riikidest. „Lisatööjõu kaasamisel tuleks eelistada alahõivatud töötegijate gruppe (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega isikud) kolmandatest riikidest toodavale madala ja keskmise kvalifikatsiooniga tööjõule. Samuti on oluline vähendada tööpuudust piirkondades, kus see on keskmisest kõrgem,“ on kirjas Ametiühingute Keskliidu manifestis.
Pensionitõusu soov
Sarnaselt Keskerakonnale mõtlevad ka ametiühingud pensionäridele. Euroopa Komisjoni ja OECD andmetele tuginedes tõdetakse, et Eestis on suurimas vaesusriskis pensionärid ja töötud. „Suhtelise vaesusriski arvutusmetoodikat tundes on selge, et pensionide 40-protsendine asendusmäär ei ole piisav, et vaesusrisk tulevikus väheneks.“ Leitakse, et keskmine pension tuleb esimese ja teise samba koosmõjus tõsta rohkem kui 55 protsendini keskmisest palgast.
Samuti tuleks ametiühingute arvates muuta kohustuslikuks tööandjate täiendavad maksed vähemalt proportsionaalselt töövõtjate panusega teise või kolmandasse pensionisambasse ja kaaluda esimese samba pensioni suurendamist erakorraliste tõusudega.
Maksupeatükis deklareerivad ametiühingud oma toetust tulumaksusüsteemile, mis vähendaks mediaankeskmisest vähem teenivate töötegijate liiga kõrget maksukoormust. Samuti peavad ametiühingud õigeks tulumaksureformi, mis piiraks ettevõtjate soodustusi kasumi reinvesteerimisel.
Tervelt elatud aastad
Leidmaks vajalikku lisarahastust õpetajate, sisejulgeoleku tagamiseks töötajate, sotsiaaltöötegijate jt palkade tõstmiseks peavad ametiühingud õigeks säästuvõimaluste leidmist perioodiliste nn nullbaasieelarvete kaudu ning vajadusel selliste uute maksude sisseviimist, mis otseselt ei koorma vaesemat elanikkonda. Kuna tarbimismaksud koormavad enim töötegijaid, kel puudub piisav sissetulek säästmiseks, soovivad ametiühingud, et esmatarbekaupade ja -teenuste käibemaks kindlasti ei kasvaks.
Tervise valdkonnas märgitakse, et kuigi oodatav eluiga on viimastel aastakümnetel jõudsalt kasvanud, ei saa sama öelda tervena elatud eluaastate kohta. Ühelt poolt tekitab see täiendavat survet tervishoiu- ja sotsiaalkuludele, teisalt aga viib inimesi liiga vara tööturult ära. „Tervelt elatud aastate tõusuks on tervislike eluviiside propageerimise kõrval vaja üle vaadata tööelus peituvad terviseriskid (füüsikalistest ja keemilistest psühhosotsiaalseteni). Ka tervishoiusüsteemi varasem sekkumine haigustesse pikendab tervena elatud elu ja hoiab kokku raskete haigusjuhtude ravikulude pealt,“ kirjutavad ametiühingud.
Aivar Jarne
on selgelt näha, mis tulemuseni me jõuame, kui pinss on lahus eelarvest. Oleks kindel süsteem ning osa eelarvest, ei tuleks pinsitõus kõne allagi, sest ta tõuseb koos elukallidusega niigi.
Teine asi on palk. Seda saab siiski maksta niipalju, palju oled tootnud ja turustanud. Kui oled ainult tootnud aga kaup seisab laos, siis sissetulekut ikkagi pole. Seega ei saa palk käia eelarvega ühte sammu nag pinss ja muud elatisrahad, kuid kaudselt on palk ikkagis eotud, sest just palgad annavad ka eelarve. Kuid ei saa tulemust siduda loomisega, vaid vastupidi.
Kuid olen ka kindel, et praegune äpude valitsus mingit uut mõtet välja ei käi ning nii hakatakse ka edaspidi kerjama, nõudma ja streikima.