Reformierakondlasest eksrahandusministri ning Reformi praeguse parlamendifraktsiooni juhi Jürgen Ligi sõnad, et praeguse valitsuse n.ö katuseraha haiseb, paneb, pehmelt öeldes, nina krimpsutama. Ja seda reformikate endi suunas, kes „katuseraha“ laialijagamise peale on ju olnud lausa meistrid.
Asi pole niivõrd „katuserahas“, nagu on viimasel hetkel hakatud kutsuma eelarvesse lisatud väiksemaid, peamiselt kohalikele omavalitsustele mõeldud eelarvelisi rahalisi vahendeid. Asi pole ka „Eesti 200“ poolt prokuratuuri esitatud kuriteoteates, mis haiseb läbinisti populismist.
Valitsus peab iga aasta septembri lõpuks esitama parlamendile riigieelarve eelnõu. Seda tehti ka seekord. Riigikogu arutab kolme kuu jooksul seda eelnõu ning võtab eelarve aastavahetuseks vastu. Need on valitsuse ja parlamendi kohustused, põhiseaduslikud ülesanded. Seda teavad ja teevad nii koalitsioon kui ka opositsioon.
Asi pole ka valitsuses. Asi on nendes, kellele nüüd jagatavat seekord ei jätkunud (nii juhtub alati) ning eelseisvates valimistes. Ning seda haistavad opositsioonijõud eesotsas reformaritega kõige paremini. Unustades seejuures, kuidas nad ise raha jagasid, alates Kristen Michali suunamisel sularaha kilekottidesse toppimisest ning lõpetades Autorollo ja Tallinna Sadama rahaeraldistega oma kundedele.
Kui oravapartei juhtis valitsust ning Ligi rahandust, olid nende meelispartneriteks maakonnad, mida juhtisid oma erakonnast pärit maavanemad. Ära ei öeldud ka kohalikele omavalitsustele, kus reformarid võimul olid. Riigi tasandil olid erilisteks lemmikuteks alkoholitootjad, kellele meelepäraselt timmiti aktsiisid n.ö taskukohaseks.
Kui vaadata praegusi rahaeraldisi, siis on need tehtud põhiliselt kohalikest vajadustest ja oludest lähtuvalt. Neid tuleb teha ning seda jäävad tegema ka tulevased valitsused. Eelarve jagamine on valitsuse rida.
Reformierakond on lubanud seekord loobuda katuseraha jagamisest parlamendis. Kas nad loobuvad üldse ka aruteludest õpetajate, päästjate, politseinike ja piirivalvurite palgatõusu üle, panustamisest haridusse, tervishoidu ja turvalisusse, maksukoormuse alanemise ning võlakoormuse vähenemise üle? Seda kõike sisaldab tuleva aasta eelarve.
Lähinädalad näitavad, kas reformarite suunal tuleb hoida nina kinni või algavad ka asjalikud eelarvearutelud.
Kn
katuseraha mitte et haiseb, vaid lausa LEHKAB! See on rahva raha, mis kasvades üha enam näitab, et meil ei kavatsetagi ellu viia mingit süsteemset rahajaotust, vaid iga pätt saab ise miljoneid, et neid “omadele” jagada.