Anneli Ott, Riigikogu liige (Keskerakond)
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon käis möödunud neljapäeval ja reedel väljasõidul Võrumaal, et tutvuda sealsete omavalitsuste, koolide ja ettevõtetega. Lisaks kuulati kohalike elanike arvamusi rahvakohtumisel. Kui valdavalt jagus tehtud tööle positiivset tagasisidet, siis kohalike teede seisukorraga polnud rahul nii ettevõtjad kui ka elanikud.
Esiteks, maakonnavisiit annab meile võimaluse käia tutvustamas Riigikogu Keskfraktsiooni tööd, kuid leian, et veelgi olulisem on see, kui saame kohalike elanike, koolijuhtide või ettevõtjate mured ja ettepanekud endaga Toompeale kaasa võtta. Valimiseelsel perioodil, kui koostamisel on erakonna programm ja valimisplatvorm, on see aga boonuseks, sest nii fraktsiooni väljasõidul Võrumaale kui ka Keskerakonna poolt korraldatud „101 rahvakohtumisel“ tõstatub järjepidevalt mure kohalike teede olukorra pärast.
Probleem on ilmne
Kui mustkattega teede seisukorda hinnatakse rahuldavaks, siis kruusateede kehv seisund on see, mida inimeste poolt pidevalt esile tuuakse. Eks nende mure on põhjendatud, sest esiteks on kruusateede osakaal Kagu-Eestis üks suuremaid ning paraku on nood teed ilmastiku suhtes äärmiselt tundlikud. Suvel on nad treppis ja tolmavad ning varakevadise sulaga muutuvad kergesti põhjatuks mülkaks, mis ei valmista meelehärmi üksnes kohalikele elanikele, vaid keerulistele sõidutingimustele on pidanud alla vanduma nii bussid kui ka kaubaautod.
Teeolude mõju on aga kardetust laialdasem ning ulatuslikult ahendab piirkonna arengut. Üks peamisi ajendeid, miks noored ei soovi siiakanti kodu rajada, peitubki kehvades teedes. Selles on omajagu tõtt, sest mustkattega tee säästab nii autot kui ka sõitjate närvi.
Seda võib pidada ka üheks paljudest põhjustest, mis pidurdab Kagu-Eestis ettevõtlust. Kui teehooldus on olnud kehv ning vastutuskoorem ettevõtja õlgadel, siis võib ka kruusatee osutuda miinuspooleks. Seetõttu olen veendunud, et Kagu-Eesti regionaalprogrammi kõrval, mis samuti aitab tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, peab riik panustama ka riigi teedevõrgusse. Praegune valitsus on selle mõttega päri, sest järgmiseks neljaks aastaks, kuni 2022. aastani, näeb riigi eelarvestrateegia ette kruusateede rekonstrueerimise mahu suurenemise 1,5 miljoni euro võrra.
Prioriteet: kruusateed tolmuvabaks!
Täna võib öelda, et aastaid kestnud kohalike teede alarahastamisse sekkus riik viimasel hetkel. Eelmise valitsuse riigieelarvestrateegia sellisel määral panustamist ette ei näinud. Seda näitas ilmekalt ka varakevadine aeg. Nimelt leidis eelmine, Reformierakonna juhtida olnud valitsus, et maakondlikud teed ei vääri nii suurt tähelepanu kui näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamine.
Suurematesse teeprojektidesse investeerimine jättis aga paljud teised riigiteed hooleta. Siinkohal kinnitan: olen kahe käega poolt, et Eesti kahe peamise tõmbekeskuse vahel oleks neljarealine maantee, kuid pigem eelistan Keskerakonna valimislubadust see laenu toel valmis ehitada, sest endisel viisil sedasi jupitades jõuame eesmärgini alles järgmise kümnendi lõpus. Tihedalt seda maanteed kasutava inimesena näen neljarealises maantees suurt potentsiaali Kagu-Eesti elu ja majanduskeskkonna elavdamiseks.
Riigi suuremat panust kohalikesse teedesse kinnitab ka tänavuse aasta eelarve, kus omavalitsustele eraldati teehoiu toetuseks ligikaudu 29 miljonit eurot. Lisaks anti taotluse alusel täiendavat toetust kohalikele omavalitsustele, mida läbib transiittee või suure liikluskoormusega tee. Tänavu on selleks ette nähtud 9 miljonit eurot, järgmiseks aastaks aga planeeritud 6 miljonit eurot. Iga-aastaselt remonditakse Eestis ligikaudu 300 kilomeetrit kruusateid, mille seisukord remondi järgselt oluliselt paraneb.
Näiteks remonditakse tänavu kruusateid Võrumaal 32 km ulatuses ning seda 1,1 miljoni euro eest, kattega teede säilitusremonti tehakse 85 km jagu ning see maksab 1,2 miljonit eurot. Kokku investeeritakse 2018. aastal maakonna riigiteedesse ca 11 miljonit eurot.
Kruusateede olukorda parandatakse samuti Kagu-Eesti teistes maakondades. Põlvamaal remonditakse kruusateid 90 km jagu ning seda 2 miljoni euro eest. Tolmuvabu katteid kruusateedele ehitatakse sealjuures 13,6 km, kogusummas 1 miljonit eurot. Kui 2017. aastal investeeriti Põlva maakonna riigiteedesse 16,5 miljonit eurot, siis 2018. aastal lisandub sealsetesse riigiteedesse investeeringuid ligikaudu 14,5 miljoni euro eest.
Valgamaal panustatakse kruusateede remondisse 56,6 kilomeetril maksumusega 1,4 miljonit eurot. Kokku investeeriti 2017. aastal Valga maakonna riigiteedesse 4,4 miljonit eurot ning 2018. aastal tuleb investeeringute kogumahuks ligikaudu 5 miljonit eurot.
Seega võib öelda, et teede seisukord Kagu-Eestis on paranemas. Mõistagi sooviksime kõik, et koduukseni viiks sile asfalt. Paraku nõuab teedeehitus väga suuri summasid, kuid valdkondi, mis riigi tuge vajavad, on teisigi. Siiski tasuks minimaalse eesmärgina püüelda, et kõik Eesti kruusateed saaksid lähiaastatel kõvakatte – oleksid tolmuvabad.
on kruusateed kehvas seisus? Sellepärast, et seal sõidavad ülekaalulised metsaveoautod, pärast need ärikad aga teid ei paranda. Kuigi peaks isegi Annelile olema selge, et algul tuleb nõuda vedajalt pangalaenu topelthinnas, et tagada teede korrastamine pärast, kui ärikad pühivad oma käpad nagunii puhtaks. Siis oleks ka raha teedeparandamiseks. Miks Anneli seda ei tea? Ei taha või ei tohi?
Pange Võromaa teedele raskuspiirang 2 tonni, las veavad oma raskeid kaupu väiksematega välja kõvatee äärde. Läheb küll kallimaks, kuid ikkagi odavamaks kui mitusada kilti teid künklikuks sõita.
ilus tüdruk
ja sisu ei käi alati käsikäes.