Enn Eesmaa, Riigikogu I aseesimees
Hindan kõrgelt Riigireformi Sihtasutuse töökust, mis on formuleerunud esimesteks ettepanekuteks. Riigikogu juhatuse liikmena võin tõdeda, et paljud neist teemadest on arutelul olnud nii Keskerakonna fraktsioonis kui ka juhatuse koosolekutel. Nii mõnegi ideega võib suures plaanis nõustuda, kuid samas vajavad neist mitmed selgitusi.
Riigikogu valimised avatud nimekirjade alusel on aastaid olnud ühiskonnas läbivaks teemaks ning kuigi üldine visioon on õilsameelne, siis suurimaks miinuseks on oht, et meie parlamendi koosseis hakkab koosnema suuremas osas n-ö populaarsetest häälemagnetitest. Samuti oleme arutanud võimalust piirata järjestikku Riigikogu liikmeks oleku aega, kuid sellega karistame mitmeid häid poliitikuid ning suurendame võimalust, et nad poliitikasse ei naase.
Riigikogu liikmete arvu vähendamine ja igale liikmele nõunike värbamine on ka varasemalt ühiskonnas kirgi tekitanud, kuid praegune poliitiline seis selleks lootust ei anna. Viimaste küsitluste raames pole võimatu, et pärast valimisi on meil parlamendis kõigest neli suuremat erakonda ning väiksema liikmetearvu puhul see tõenäosus ainult suureneb. Ühtlasi suurendab see parlamendiliikmete töökoormust komisjonides, kus ma praegusel hetkel ei näe võimalust seda vähendada. Samuti on raske toetada ideed anda igale parlamendiliikmele isiklik apoliitiline abiline. Ühelt poolt tahame Riigikogu ja üleüldse valitsussektori töökohti vähendada, aga siis tooksime Riigikokku 100 töötajat juurde – see ei kõla mõistlikult. Tuletan meelde, et kõigil fraktsioonidel ning komisjonidel juba on olemas nõunikud, kes oma tööga väga hästi hakkama saavad.
Haldusreform pole ühekordne otsus, vaid pikk protsess, kus riigi ja omavalitsuste koostöö ja ühine areng on olulisem kui kunagi varem.
Nii mõnegi inimese suust olen kuulnud: haldusreform on valmis, aga millised on tulemused? Ei, reformi esimesed sammud on tehtud ning eesotsas regionaalministriga käib igapäevane töö, kuidas muuta Eesti haldussüsteem tõhusamaks, mis reaalselt muudaks paremaks iga eestlase elu, olenemata tema elukohast. Oleme arutanud, kuidas viia valitsemine inimestele võimalikult lähedale ning kaasata meie kodanikke oluliste otsuste tegemisse. Haldusreform pole ühekordne otsus, vaid pikk protsess, kus riigi ja omavalitsuste koostöö ja ühine areng on olulisem kui kunagi varem. Õnneks on ka koostöö riigi ja omavalitsuste vahel viimastel aastatel tublisti paranenud.
Mitmedki parlamendiliikmed toetavad mõtet ära kaotada Riigikogu liikmete kuluhüvitised. Seda oleme ühtlasi ka juhatuses arutanud, kuid ühtset, kõiki rahuldavat alternatiivi pole leitud. Nõustun, et tuleks luua rohkem võimalusi poliitilisteks debattideks nii erakonnaesimeeste kui ka teiste poliitikute vahel. Samuti toetan, et teatud küsimustes tuleks kaaluda ja võtta arvesse rahvaküsitlusi või -hääletusi.
Keskerakond on aastaid toetanud ideed valida Eesti Vabariigi president just rahvahääletusel. Ühtlasi usun, et Riigikogu praegune koosseis seisab seadusloome vähendamise ja lihtsustamise eest. Vähemasti Keskerakonna programmis on see üks väga olulistest eesmärkidest. Igal õigusaktil peab olema reaalne ja tavakodanikule arusaadav kasutus.
Riigikogu juhatuse liikmena pean oluliseks Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid ning toetan arutelusid, mis aitaksid Eesti riiki juhtida veel tõhusamalt ja eesmärgipärasemalt.