Et põhjakate ei viiks põhja

Ott Tänak ja kaassõitja Martin Järveoja oma Toyota Yaris WRC-ga finišeerimas AFP PHOTO / Lehtikuva / Markku Ulander / Scanpix

Juba teist korda on Ott Tänakul juhtunud samasugune õnnetus – põhjakate tuli alt ära ja lõhkus jahutusradiaatori. Kui eelmises riigis ralliautosid kogu NSV Liidu rallisõitjaile ehitas ümber Eesti tehas „Vihur“, siis erilise hoole all oli just põhjakate (panssari – sm: soomus, raudrüü). See ehitati duralumiiniumist; oli ka titaanist tehtuid. Koopereerumise korras valmisid need sõjatehases „Dvigatel“.

Ohutuse tagamiseks käis kinnitus kere külge esiosas nii, et vajadusel sai ka raja ääres mootorile kiiresti altpoolt ligi. Esiosa kaarjas kuju kaitses täielikult radiaatorit ja kogu turvaosa oli pikk kuni käigukasti suka lõpuni. See videost nähtud maa seest välja kaevatud Oti masina „plekikene” seal Walesis küll seda turvalisust ei paku. Ja tuligi õnnetu katkestamine! Seisult, kus edumaa teiste võistlejate ees oli 40 sekundi juures.

Tänapäeva rallidel on see väga suur saavutus, sest tihti on vahed mõõdetud vaid sekundi murdosades! Kui omaaegseid rallisid meenutada, siis arvestati minuteid suure lennukikellaga ja sekundeid iga minut uuesti käivitatud stopperitega. Kasutati raadiosidet stardi ja finiši vahel ning iga raadiojaam pidi olema eelnevalt läbinud „vastava organi” kontrolli. Ka võistlejate omavaheline kiivriside käis ikka traaditeel. Rallide põhimõte oli tollal kasvatada noori kõlbulisteks „kodumaad teenima”, seepärast siis põhirõhk pandi orienteerumisele kaardi järgi. Rajaäärseteks lisavõistlusteks olid granaadivisked ja püssilaskmised.

Tihti sõideti „pimedal” rajal – marsruudipaberid anti kätte vaid tund enne starti. Tuli välja arvutada keskmised kiirused ja koostada sõiduplaan. Lisaks ajakontrollidele ülesõitudel olid ka „salajased” kontrollpostid, mis fikseerisid keskmisest kiirusest kinnipidamise. Rajalt saadi karistuspunkte minuti eest sajakaupa; kiiruskatsetel iga sekund liidrist aeglasemalt andis ühe karistuspunkti.

Sellisest võimalusest, mis tänasel televisioonil – anda pilti võistlusautost edasi mitme kaameraga – ei osatud toona isegi unistada. Esimene katse rallirajalt otsereportaaži teha õnnestus seitsmekümnendate alguses Eesti Raadio „Raadiorallil”. Nüüd, kus on veel jäänud kaks etappi MM-võistlustel sõita, on Ott Tänakul olemas teoreetiline võimalus tulla maailmameistriks. Tema stabiilne kiirus on ammu pinnuks silmas endisel maailmameistril, kes on seda avalikult tunnistanud.

Neljakordne maailmameister, Toyota võistkonna juht Tommi Mäkinen on sama meelt: Tänaku tempos püsimine käib Ogier’l ja Neuville’il üle jõu, täna pole Otil konkurente! Nüüd jääb mehaanikutel midagi tarka välja mõelda selle õnnetu põhjakattega, et see järgmisi rallisid enam põhja ei veaks.

Aivo Oina