Majandus- ja taristuminister Kadri Simson osales täna Austrias Euroopa Liidu transpordiministrite ja keskkonnaministrite ühisel istungil, kus keskenduti jätkusuutlikele transpordilahendustele. Arvestades transpordi suurt osakaalu kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitkogustest, on liikuvus ja transport praegu Euroopa keskkonna- ja kliimapoliitika üks keerukamaid teemasid. Majandusminister rõhutas peetud sõnavõtus Pariisi kliimaleppe tähtsust seatud eesmärkide saavutamiseks.
„Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa õhukvaliteedi poliitika nõuete täitmiseks on vaja täiendavaid ambitsioonikaid poliitikaid ja meetmeid. Kogu transpordipoliitika peab toetama kliimaleppe eesmärkide saavutamist. Ei ole jätkusuutlik, kui teeme suuri pingutusi ja investeeringuid näiteks alternatiivkütuse taristu loomiseks, sõidukite puhtamaks muutmiseks ning liikuvuse efektiivsemaks planeerimiseks, kuid osa transpordialasest regulatsioonist liigub vastassuunas, muutes vedude planeerimise keerulisemaks ning sundides veoautosid mööda Euroopat tühjalt ringi sõitma,“ rääkis Simson, pidades silmas ettepanekuid, mida Eesti ei saa toetada autoveonduse tulevikuregulatsiooni osas.
Minister lisas, et üleminek keskkonna- ja kliimasõbralikule transpordile ja liikuvusele nõuab terviklikku poliitikalähenemist, kombineerides tegevusi ja kasutades ära sünergiaid, muuhulgas näiteks heiteta ja vähese heiteta sõidukid ning alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam kaubalogistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused.
Ühise sessiooni järel toimus eraldi ka transpordiministrite kohtumine, mille teemaks oli “Liiklusohutus 2020+: turvaline Euroopa kõigile kodanikele”. „Liiklusohutuse vallas on Euroopas seatud väga ambitsioonikad eesmärgid: vähendada liiklusõnnetuste arvu 2030. aastaks poole võrra ning vähendada tõsiseid vigastusi samas suurusjärgus. Kahjuks on viimaste aastate liiklusohutuse arengud Euroopas murettekitavad. Varasemad positiivsed saavutused on asendunud kas paigalseisu või liiklusõnnetuste arvu suurenemisega. Seega on oluline arutada selle üle, kuidas nende arengute vastu võidelda,“ mainis minister Kadri Simson.
Simson lisas: „Tuleviku teeliiklussüsteem peab muutuma selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Me näeme ka Eesti oludes, et meil on antud vallas selgelt arenguruumi.“
Liiklusohutust saab suurendada nii, et tipptunni ajal oleks võimalikult valge. Seega on vaja kehtestada aastaringne suveaeag. See on ka tööl käivate inimeste ehk keskerakonna valijate ansoluutse enamuse soov.
Seega, Simson, ära ürita vaikselt talveaega peale suruda.
küsimus? Linnas tuleb nõuda autode vahele vähemalt 2-meetrist vahet seistes ja 10-meetrist vahet sõites. Kiirus ei tohi linnas aga ületada 30km/t.
Väljaspool linna tuleb kehtestada karmid reeglid vastavalt ilmast ja teeoludest:
1) Pimedas oleks piirkiiruseks 60km/t;
2) Kruusateel piirkiiruseks 60km/t;
3) Asulate teedel piirkiiruseks 30km/t;
4) Vahe autode vahel sõites 20m, seistes 2m;
5) Senistes sagedasemates õnnetuskohtades piirkiiruseks 40km/t;
6) Vahetaraga teel piirkiiruseks 90km/t;
7) Piirkiirusest väiksema kiirusega sõitev vahend peab kohustuslikult kiiremale teed andma.
Ja Tallinnas tuleb linnassõidu tunnihinnaks kehtestada 100€, see teeb linna autovabaks. Näiteks mingi ülirikas neegriitikas sõidab tööle, siis 10 tunni eest (ka kohale- ja kojusõit võtab kokku tunni, 1t söömale) peab ta päevas maksma Aasa Taavile 1000€, 20 tööpäevaga 20000€. Kui ta saab ka 8000€ kuus nagu keskmiselt rikkaimas asutises, siis 8 päevaga oleks ta tengelpung tühi ja ta peaks hakkama sõitma Edgari sotsialistliku kingitusega – bussiga, trammiga, trolliga.
Ja pole vaja enam uusi puid vaja hävitada, et uusi teid ehitada. Paljud tänavad kesklinnas saaks määrata ainult jalutajatele.
See on vaid osa, mis viiks meie liiklussurmad kõvasti alla. Päris ära nad muidugi ei kao, sest loll inimene leiab surma ikka üles.
Mul pole selle vastu midagi, aga kõige suurem prioriteet peaks olema kõigile inimestele inimväärse elu tagamine.
ongi praegu inimväärne elu tagatud:
oled ettevõtlik ja töökas – võetakse sult ära;
oled loll ja laisk – antakse sulle.
Kuna lolle ja laisku on rohkem, siis loomulikult ei jätku. Kuid kuna me elame taas ajutistes raskustes, siis võime loota oma elu lõpuni.
räägi siis meile ka mis sinult kui ettevõtlikult(NB! kes ei pruugi sugugi töökas olla) siis ära võetakse? Ja äkki valgustad ka kes on loll ja laisk? Et siis enamus eestimaalasi on lollid ja laisad ja jalus ühel ettevõtlikul ja “töökal” inimesel, kellel jagub aega oma raske töö kõrvalt veel Kesknädala kommentaariumis kommentaare kriblada keset “töökat” päeva. Järgmine kord pinguta rohkem ja katsu olla veenvam.
inimene on see, kes ei oota jalad seinal valitsuselt altkäemaksu, et selle moodustajaid tagasi valida.
Ettevõtlik on see, kes ei oota, millal hiir suhu jookseb, vaid läheb ise jahti pidama.
Laisk on see, kes ei taha ühtki võimalikku tööd teha.
Loll on see, kes ei saa aru, et elus tuleb ennast ise ülal pidada.
Tallinna linnas võiks olla ummikumaks- igaüks, kes linna sõidab, maksab. Õhtused ajad võivad olla maksuvabad.
just tippajal. Kellad 7-10 ja 15-21.