Tiit Terik, Riigikogu liige (Keskerakond)
Paides tänavu suvel toimunud arvamusfestivalil oli üks põletavamaid ja haaravamaid arutelusid Keskerakonna alal „Kas päästame eakad vaesusriskist?“. See on ka loomulik ajal, mil Eesti ühiskond vananeb ja pensionäride hulk üha kasvab.
Selles debatis osalenud erakondade esindajad tõdesid eakate keerulist toimetulekut ning pensionitõusu vajalikkust, kuid ainult Keskerakond on valmis seda erakorraliselt tegema. Pensionide väljamaksed võtavad Eestis seitse protsenti SKP-st, kuid keskmistes Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12–13 protsenti.
Eestis moodustavad pensionid 40 protsenti keskmisest palgast, mis on ka rahvusvaheline soovituslik miinimum. Elatustaseme säilitamiseks peaksid pensionid olema poolteist kuni kaks korda suuremad.
Erakorraline pensionitõus on kavandatud tänastele eakatele, aga pensionisüsteem vajab suuremaid ümberkorraldusi. Paraku ei huvituta pensioniteemadest enne vahetu pensioniea saabumist. Samas toodab tänane süsteem kindlustunde asemel pettumust.
Septembris (14.09.2018) avaldas ettevõtja Kristjan Järvan ajalehes „Postimees“ artikli teise pensionisamba kohta: „Kui kaua me püramiidskeemis raha põletamist kannatame?“. Selles ta väitis, et teine pensionisammas vähendab pensioni nii täna kui ka tulevikus. Kogumispension ehk teine sammas on kohustuslik alates 1983. aastast sündinutele, kelle palgast läheb pensionifondi kokku kuus protsenti. Sellest kaks protsenti võetakse maha inimese palgast, neli protsenti lisab riik palgalt makstud sotsiaalmaksust. Teise sambasse lisatud neli protsenti arvatakse maha inimese isiklikust esimese samba pensionist. Praeguse pensionisüsteemiga jätkamine ega isegi selle reformimine ei muuda teist sammast ratsionaalseks raha paigutamise viisiks, kirjutas Järvan.
Keskmõte: Pigem tuleks mõelda, kuidas fondides ringlev enam kui 300 miljonit eurot panna paremini tööle Eesti kasuks.
Tänaseks on debatt teise pensionisamba ümber saanud hoo sisse. Teise samba kriitikud on andnud oma panuse süsteemi paremaks muutmisse. Ma ei tahaks nõustuda väidetega, et nii pensionisüsteemi loojad ning pensionifondide haldurid kui ka sellest kasusaajad on eluliselt huvitatud praeguse süsteemi säilimisest. Pigem tuleks mõelda, kuidas fondides ringlev enam kui 300 miljonit eurot panna paremini tööle Eesti kasuks. Täna viiakse see raha Eesti majandusest välja ja pensionifondide tootlus on liialt väike. Tuleb muuta olukord, kus kipub kinnistuma arusaam pensionisamba kasulikkusest ainult pankadele ja kindlustusfirmadele.
Tänaseks on valitsus astunud esimesi samme, kuidas kohustusliku kogumispensioniga edasiminekul teha seda jätkusuutlikumaks. Riigikogusse on jõudnud valitsuse algatatud teise pensionisamba muudatuskava, millega vähenevad fondide haldustasud ning seatakse tasud sõltuma fondi edukusest.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, ja laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist.
Samas tahab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks, mis oleks vaheetapp, selle samba täieliku kaotamiseni. Niisuguse plaani teostumine viiks tulevased pensionärid täielikule näljapajukile, sest suur hulk tööealistest inimestest pole võimelised oma palgast iseseisvalt ja vabatahtlikult aastakümneid vanaduspõlveks säästma.
Suvisest Kantar Emori majandusolukorra-uuringust selgus muu hulgas, et endiselt ei ole oma eluga põrmugi rahul suur osa pensionäridest: kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik, siis pensionäride hulgas on selliseid 16 protsenti. Teise samba kaotamine kasvataks veelgi selliste eakate hulka.
Teise pensionisamba parandamine ja efektiivsemaks muutmine on üks võimalusi, kuidas me ka oma elukaare viimases järgus saaksime inimväärselt elada. Teise samba lammutamine õõnestaks seni teise sambasse kohustuslikult raha kogunud inimeste usku oma riigisse, ja see halvendaks tulevaste eakate elujärge veelgi.