3. novembril pidas MTÜ Eesti 200 üldkoosoleku Tallinnas Swissoteli saalis, kus otsustati põhikirja muuta erakonnaks saamiseks. Valiti uus juhatus ja esimees, kelleks sai ootuspäraselt Kristina Kallas.
Laupäevane üritus oli meedias oodatud ja laialt kajastatud, mis näitab head koostööd meediaga. Erakonna loomine pälvib alati meedia huvi, sest poliitiline uustulnuk on siiani leidnud valijaid enamikul selle sajandi valimistel (Res Publica, Eestimaa Rohelised, Vabaerakond). Uut erakonda ei tulnud majanduskriisi-järgsel 2011. aasta valimisel, sest eelneval kevadel korraldas riigiteater NO99 naeruvääristava etenduse „Ühtse Eesti Suurkogu” Eesti poliitika teemal. Nüüd tuli 31. oktoobril teade, et see teater lõpetab tegevuse jaanuaris 2019 ja annab kolm viimast etendust.
3. mail avaldasid Kristiina Tõnnisson, Kristina Kallas, Küllike Saar, Priit Alamäe ja Indrek Nuume ajalehes „Postimees“ Eesti 200 manifesti „Eesti 200 vajab julgeid eestvedajaid“. Mittetulundusühingu Eesti 200 põhikiri kinnitati 29.05.2018 ja registreeriti 8.06.2018. Juhatuse liikmed olid Kadri Napritson-Acuna ja Henrik Raave, kelle tööalane e-mail oli märgitud ka ametlikuks kontaktiks. Samuti kasutati Raave mobiiltelefoni, mille leiab reklaamiga tegeleva Must Events OÜ kodulehelt kontaktina. Ta lahkus juhatusest 21.09.2018 tehtud muutmiskandega. 30. oktoobril pidid kõik juriidilised isikud märkima registrisse oma tegelikud kasusaajad, kuid Eesti 200 tegelikud eestvedajad ja rahastajad ei ole kõik avalikud. Alles pärast erakonna registreerimist hakkab nägema mittetulundusühingu annetuste ja kulutuste andmeid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni erjk.ee lehel.
3. novembri üldkoosolek või nende kodulehe eesti200.ee järgi üldkogu oli erinev varasemate erakondade üritustest. Saalis istuti laudade ümber, laval ei olnud lauda koosolekut juhtivatele inimestele, üritust juhiti püsti seistes. Esitatud dokumentidele saalis parandusi ei tehtud. Kohale oli tulnud 186 inimest ja eelnevalt otsuse teinud 397 inimest. Mittetulundusühingute seadus tunnistab üldkoosoleku korraldamist läbi liikmete antud volikirjade kasutamise hääletusel, aga kõnedest ei selgunud, mis otsuse need 397 inimest olid teinud, kui kohapeal täienes juhatuse kandidaatide nimekiri. Üldkoosoleku korraldamine eelhääletuse vormis ja elektrooniliselt tingis Eesti Reformierakonna vaidluse registripidajaga, mille nad lõpuks võitsid. Uuel erakonnal sellisteks vaidlusteks aega ei ole, sest Riigikogu valimise seaduse §26 järgi saab valimistel osaleda erakond, mis on registreeritud vähemalt 90 päeva enne valimispäeva (2.12.2018). Protokollis, dokumentides või üldkogu läbiviimisel tehtud vea parandamiseks aega ei jäeta.
Vastu võeti MTÜ uus põhikiri, mille kohaselt on juhatuses 12 liiget, kelleks valiti 15 kandidaadi seast: Priit Alamäe, Kadri Haller-Kikkatalo, Pirko Konsa, Margarita Källo, Lauri Luht, Nikita Lumijõe, Meelis Niinepuu, Liina Normet, Igor Taro, Margus Tsahkna, Kristiina Tõnnisson ja Tiit Elenurm.
Erakond Eesti 200 kinnitas programmi „Muutuste tuuled”. Programmitoimkonna juht Meelis Niinepuu: „Eesti riik on kõigi kodanike ühine vastutus ja parlament on esimene kaitsevall rumalate otsuste eest. Eesti jaoks oluliste muutuste elluviimiseks peavad inimesed poliitikas osalema nagu 90-ndatel. Me ei tohi oma riiki ära anda professionaalsetele poliitikutele, kes kandideerivad parlamenti kolmandat või neljandat korda järjest.“
Üldkoosolek valis erakonna esimeheks 177 häälega Kristina Kallase. Laupäeval enam meedias valimiste võitmisest ei räägitud ning Kristina Kallas ja Margus Tsahkna nimetasid intervjuudes eesmärgiks valimistel 3. koha saamist ehk EKRE edestamist. Eelkampaaniat alustanud erakonnad (Keskerakond, Reformierakond, EKRE, Isamaa, Vabaerakond) suhtusid konkurendi tulekusse rahulikult. Jüri Ratas nägi sarnasust 1995. aasta Reformierakonnaga, kuigi Siim Kallasel oli palju rohkem tuntud nimesid ja valdkonna eksperte.
Märtsikuu valimistel saab olema kaks erakonda, mida juhib naine perenimega Kallas, ja mis võistlevad valimistel 3. koha pärast.
Virgo Kruve