ALDE valmistub Euroopa parlamendi valimisteks

Enn Eesmaa, Eesti Keskerakonna välissekretär

Aastast 1976 tegutsenud ALDE – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu – 39. kongress toimus sedakorda Madridis. Kohal oli enamik ALDE-sse kuuluvate ligi 70 partei volitatud delegaate. Eesti Keskerakonda esindasid Kätlin Joala, Raimond Kaljulaid, Mihhail Korb ja siinkirjutaja.

Suurima ja enamuse jaoks meeldiva uudise tõi kongressile Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakonna En Marche! esindaja, kes kinnitas partei huvi ja soovi ALDE-ga senisest tõhusamat koostööd teha. Ovatsioonide kõrval panin aga tähele ka neid ALDE staare, kelle mõju- ja valgusjõudu globaalse superstaari tulek mõnevõrra kindlasti kahandaks. Emmanuel Macron on oma rohkete avaldustega näidanud, et kavatseb pärast Angela Markeli taandumist tipp-poliitikast pretendeerida mitte pelgalt Euroopa Liidu, vaid kogu Euroopa tunnustatud liidriks, kellele president Trump helistaks, kui tahab teada Euroopa seisukohti. Teada ju on, et Macroni mõnedki seisukohad pole kaugeltki kooskõlas ALDE praeguste arusaamadega ning kongressil vastu võetud valimisprogrammiga, mida liberaalid kutsuvad manifestiks.

Toon paljudest vaid ühe näite. Macroni arvates peaks Euroopa Liidul oleme mõnigi ühisminister, ALDE on aga tänaseni lähtunud Euroopa Liidust, kui riikide liidust. Tõsi, ka ALDE tänane küllap mõjukaim poliitik, Euroopa parlamendi ALDE fraktsiooni liider Guy Verhofstadt rõhutas oma tunde- ja mõtteküllases kõnes, et Euroopa Komisjoni asemel peaks töötama ja tegutsema Euroopa Liidu valitsus. Kindlasti olulised ja paljudele meelepärased mõtted, kuid riigid, Eesti kaasa arvatud, astusid suveräänsete riikide ühendusse, mitte liitriiki. Seega mõttevahetus jätkub, ja küllap kestavad ka pinged, sest ALDE ambitsioonid on tõsised.

Madridis olid kohal Taani ja Sloveenia liberaalidest peaministrid, seega vaid kaks kokku kaheksast. Paraku polnud Madridis muude tööülesannete tõttu ka Jüri Ratast. Kohal olid ja esinesid kõnega kõik viis Euroopa Komisjonis ALDE-t esindavat volinikku, nende seas ka Andrus Ansip, kellega vahetasin poole tunni jagu mõtteid nii Euroopa Liidu kui ka Eesti poliitikast.

ALDE-ga liitus kongressil veel üks Sloveenia liberaaldemokraatlik erakond. Madridis olid esindatud nii Venemaa partei Jabloko kui ka Ukraina liberaalide esindajad, kes üksteist avalikult kutsusid mitte vaenlasteks, vaid sõpradeks. Seda oli lausa liigutav kuulda. Need, kes mõnikord jälgivad Venemaa telekanaleis toimuvaid poliitilisi vestlussaateid, teavad, et kallutatud saatejuhtide ning Žirinovski-taoliste hüsteeriliste poliitikute aktiivsel kaasabil kujundatakse vene rahva suhtumist ukrainlastesse, eriti aga nende riigi liidritesse äärmise negatiivsuse suunas. Selline käitumis- ja tegutsemisviis pole ei liberaalne ega demokraatlik.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc tegi oma kongressikõne lõpus julge liberaalse avalduse, mille kohaselt järgmine ALDE president võiks olla naisterahvas. Täna juhib seda parteideühendust neljandat aastat Hans van Baalen, kes on paar korda ka Tallinnas käinud.

Kõigis kongressil kõlanud kõnedes rõhutati valmidust saavutada mais toimuvail Euroopa Parlamendi valimistel ennenägematu tulemus, olla riikide ja rahvaste ühendajad-sillaehitajad, mitte omaette kapseldunud müüride püstitajad. ALDE valimisprogramm on paljude kompromisside tulemus, sest isegi ühes riigis tegutsevad liberaalsed erakonnad pole võimelised paljudes asjades kokku leppima. Riikide arvamused lahknevad palju rohkem. Programmi tehti paarsada parandusettepanekut, mis kõik vastavas töörühmas, lõpuks aga ka suures saalis üle vaadati ja vajadusel läbi hääletati.

ALDE-le valiti kolm uut asepresidenti, nende seas on ka Yana Toomi kolleeg Europarlamendist, tšehhitar Dita Charanzova. Kongressipäevil kohtusin ja vestlesin mitme erakonna delegaatidega – Rootsi, Soome, Hispaania, Ukraina, Leedu, Rumeenia ja Läti sõsarparteide esindajad nende hulgas.

Tänasin ALDE presidenti van Baalenit tema videotervituse eest Keskerakonna kongressi rahvale ning ta avaldas lootust, et märtsivalimistel teevad Jüri Ratas ja meie partei tähelepanuväärse tulemuse. Loomulikult soovib president edu ka Reformierakonnale, sest oleme ju mõlemad liberaalsed parteid, ja van Baalen on Euroopa esiliberaal. Nii tema kui ka mitmed teised kongressi delegaadid oleks loomulikult rõõmsad, kui Eestis oleks kahekesi võimul mõlemad liberaalerakonnad. See oleks kogu Euroopa, koguni maailma jaoks tavatu olukord. Elame, näeme! Eesti Keskerakond tahab minna valimisi võitma. ALDE valimisplatvormi võtame teadmiseks, valimisteks valmivad aga meie oma valimisplatvorm ja programm, mille kirjutajate hulka kuulun kolleegide kõrval ka mina.