November 1988 oli Eesti suveräänsuse kuu. Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu põhiseaduse sellekohase muudatuse: Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes.
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud taassünnipäevaks. Seda fakti on avalikus ruumis ebaausalt ja kaua “maha vaikitud”. Olukord novembris 1988 Eesti iseseisvumises saavutas seisundi, mille tasemeni praegu pole veel jõudnud Kataloonia rahvas.
Sellise olukorra saavutas Rahvarinne kahel eeldusel. Esiteks, oktoobri lõpul toimusid ENSV XI Ülemnõukogu asendusvalimised. Põhikoosseis valiti märtsis 1985, kuid laulva revolutsiooni käigus loobus hulk nomenklatuurseid, kuid ausaid ENSV Ülemnõukogu saadikuid oma mandaadist. Ka Liiva-Annus nõudis veel oma, ja tekkiski vajadus asendusvalimisteks. Need olid ka viimased ühe kandidaadiga valimised Eestis. Rahvarinde poliitiline edu oli mäekõrgune ja lisaks mitmetele Rahvarinde kandidaatidele võitsid mandaadi Lääne-Virumaal Edgar Savisaar ja Vaino Väljas.
Teiseks eelduseks oli säte ENSV konstitutsioonis (põhiseaduses): “§69. Eesti NSV-le jääb õigus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust vabalt välja astuda.” Sellised sätted olid kõikide liiduvabariikide konstitutsioonides. Ainukeseks põhjuseks oli N Liidu välispoliitiline vale, mida läänemaailmale pidevalt serveeriti. Kuigi sama säte oli ka NSVL-i konstitutsioonis, siis seaduslikud alused liiduvabariikide iseseisvumiseks muidugi puudusid.
Rahvarinne koos ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ja istungit juhatanud Vaino Väljasega leidsid võimaluse “iseseisvumise džinn” pudelist välja lasta.
Vaatame üle ka professor Rein Ruutsoo kronoloogia:
Oktoober–november – Baltimaade rahvarinded algatavad ja viivad läbi protestiaktsiooni konstitutsiooniliste paranduste peatamiseks. Eestis kogutakse üle 860 000 ja Leedus ligi 1,8 miljonit allkirja NSV Liidu konstitutsiooni muutmise vastu, mis jätaks liiduvabariigid ilma õigusest NSV Liidust välja astuda. Moskvas allkirjadega ei arvestata.
8. november – Baltimaade rahvarinnete esindajad kohtuvad Riias. Rahvarinded moodustasid esimest korda avalikult n-ö Balti Rinde seoses Gorbatšovi kavadega muuta NSV Liidu konstitutsiooni.
9. november – Intrite algatuskeskus võtab vastu „Pöördumise Eesti töötava rahva poole” ja resolutsioonid, mis kutsuvad ka eestlasi üles mitte toetama Rahvarinde Nõukogude rahvaste ühtsust „lõhestavat natsionalistlikku kurssi”.
10. november – NLKP Keskkomitee Poliitbüroo arutab Baltimaades kujunenud kriisiolukorda.
11. november – Lačplecise päeval, mis on taas Läti rahvuspüha, heisatakse Riia ossile Läti punavalge rahvuslipp.
12. november – Tallinnas toimuval ERR tugirühmade koosolekul võeti vastu otsus luua venekeelne sektsioon, mis võimaldas suuremat tähelepanu pöörata mitte-eestlastest kogukonnale RR Eesti suveräänsust puudutavate programmiliste materjalide selgitamisel.
12. november – Tallinna Linnahalli juures Interliikumise miiting, mille sihiks on keeleseaduse peatamine (detsembri ülevaate põhiteema). Avaldatakse usaldamatust EKP-le, kes mahitab Rahvarinde tegevust.
13. november – Rahvarinde eestseisus kutsub Tallinnas kokku Eestimaa Rahvarinde volikogu erakorralise „hädaistungi”. Kõne all on Gorbatšovi konstitutsiooniparandused ja Eesti NSV NSV Liidust välja astumise vääramatu õiguse puutumatus NSV Liidu põhiseaduses ning Eesti NSV suveräänsuse kindlustamine – Eesti õigussüsteemi suverääne areng. Tõdetakse, et ilma põhiseaduslike garantiideta on nii IME teostamine kui ka demokraatia areng (kodanike õiguste edaspidine seadusandlik kindlustamine) raskesti teostatav kui mitte mõeldamatu.
13.-14. november – Tallinna saabus Eesti juhtkonda korrale kutsuma NLKP Keskkomitee lähetatud äsjane KGB esimees, NLKP KK sekretär Viktor Tšebrikov, kes esindas NLKP stalinistlikku tiiba. Külastus oli järg eelmisel päeval NLKP Keskkomitee Poliitbüroos toimunud Baltimaade poliitiliste arengute väga kriitilisele lahkamisele. Moskva erilise mure objektiks on Rahvarinnete poliitiline suundumus.
16. november – ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Pandi algus N Liidu lagunemisele. Rein Taagepera: „16. novembril sündis Eestis ime. Eestlaste ja teiste eestimaalaste solidaarsuse ime. Seda väga habrast taime on nüüd vaja kasta ja turgutada, sest sellest oleneb suurel määral meie kõigi saatus.“
Rootsi pagulaseestlasest Eesti välisminister Jaan Manitski rõhutas oma 29. septembril 1992 ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul peetud kõnes: “Eesti 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonist sai praktiline eeskuju teistele vabadusliikumistele NSV Liidus.”.
Rahvarinne korraldab Linnahallis suurejoonelise peo – rahva kohtumise Ülemnõukogus saadikutega. Kõnesid on kuulamas ja juubeldab ligi 5000 inimest.
18. november – Läti Rahvusteatris tähistatakse pidulikult Läti Vabariigi 70. aastapäeva.
26. november – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu seadluse, mis tunnistas 16. novembril 1988 vastu võetud Eesti NSV seaduse muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses) ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest mittevastavateks NSV Liidu konstitutsioonile ja NSV Liidu seadustele. ENSV suveräänsusdeklaratsioon tunnistati kehtetuks.
Juriidiliselt oli NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ise õigustühine, sest tal puudusid NSV Liidu põhiseaduse kohaselt volitused tühistada liiduvabariikide ülemnõukogude presiidiumide õigusakte. Samas ei astunud Eesti ühtegi sammu deklaratsiooni tühistamiseks, nagu nõudis Moskva. Algab nn. konstitutsiooniline kriis NSV Liidu valitsemises, mis paneb aluse Nõukogude impeeriumikeskvõimu lagunemisele.
30. november – Rahvarinde algatusel toimub Tallinna Linnahallis 736 Eestitöökollektiivi nõukogu 2722 esindaja nõupidamine, mis kuulutab end ENSV Töökollektiivide Liidu asutavaks konverentsiks. Sellesse organisatsiooni koonduvad eestimeelsed (ja valdavalt eestikeelsed) tööliskollektiivid.
30. november – moodustatakse Töökollektiivide Ühendnõukogu, mis kujundas olulise osa Rahvarinde ja Eesti valitsuse vastasest Interrindest. Viimane liitis liidulise alluvusega ettevõtteid ja sõjatööstusega seotud kollektiive. Nende oluliseks võitlusvahendiks oli streikide korraldamine.
Olav Anton
Rahvarinde asutaja oli meie ajastu suurkuju, meile vabaduse tooja, aus, tark, hooliv ja töökas poliitik Edgar Savisaart, keda on alatult koheldud.