Esilehe lugu. Umbsõlmed valitsuskoalitsiooni suhetes tuleb lahti harutada
Kõik sai alguse siis, kui president Kersti Kaljulaid andis üle-eelmisel nädalal ERR-ile teada, et tema Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei sõida enne kui Eesti valitsus jõuab ÜRO migratsioonileppe osas kokkuleppele. President lisas, et praegust olukorda arvestades tema detsembris Marrakechi sõita ei saa ja leppe allakirjutamist tal kavas ei ole. Kõik oleks nagu selge ja otsustatud. Tegelikult oli kõik selles, et Riigikogu väliskomisjon andis teada, et nõuab selgitusi, miks jäeti parlament kõrvale ÜRO migratsioonipakti arutelust.
JUHTKIRI: Lääne-Virumaa väärib tasuta ühistransporti!
Tänavuse aasta esimesest juulist käivitus üheteistkümnes Eesti maakonnas unikaalne projekt – tasuta maakondlik ühistransport. Tegemist oli mastaapse ettevõtmisega, millesugust maailm veel näinud polnud. Jah, Tallinn oli uue projekti käivitamise ajaks juba aastaid tasuta ühistransporti pakkunud, kuid ainult enda elanikele ja enda linna piires. Ka maakondliku ühistranspordiga oli varem veidi katsetatud – näiteks Wales rakendas sellist lahendust maakonnaliinidel nädalavahetuseti.
Siret Kotka: Lääne-Virumaa jätkab tugevamana kui varem
Valimisringkondadest on Lääne-Virumaa kõige väiksem ning tänu sellele kostab ikka ja jälle kusagilt mõtteid, et selle ringkonna võiks kas Ida-Virumaa või Harjumaaga kokku panna. Erinevad tarmukad ideed on sel korral realiseerimata jäänud ning 2019. aasta märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel valitakse Lääne-Virumaalt parlamenti viis Riigikogu liiget. Keskerakonna tugevus peitub tema esinduses, mis on võrreldes 2015. aasta Riigikogu valimistega palju jõulisem ja mitmekesisem. Meil kandideerivad tänane Riigikogu liige ja endine Vinni vallavanem Toomas Väinaste, Rakvere abilinnapeana linna haridus- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutav Triin Varek ning Tapa vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov, keda kohalikud elanikud hindavad kui töökat ja kohusetundlikku noormeest.
Toomas Väinaste: „Kui mees ja naine abielluvad, peaks mõlemal korralik töökoht olema.“
Põline läänevirumaalane Toomas Väinaste arvab, et kui mees ja naine leivad ühte kappi panevad, peaks mõlemal olema korralikult tasustatud töö, mis loob tingimused laste eest hoolitsemiseks ja kodu loomiseks. Niisuguste mõtetega kandideerib teenekas omavalitsusjuht ja tänane Riigikogu liige oma kodumaakonnas Lääne-Virumaal ka parlamendi järgmisse koosseisu. Poliitiku väärtuslikemaks iseloomujooneks peab ta inimlikkust.
Oluline on rahva õiglustunne
Eelmisel nädalal arutati Riigikogu istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“. Meeldiv on see, et põhiettekanded tegid mitmed kunagised ametnikud, nagu Politsei- ja Piirivalveameti kriminaal-osakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo ja Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman. Neid ei saaks mitte keegi seostada erapoolikusega, kuna nad rääkisid minevikuvormis. Lisaks veel esinesid advokaadibüroo „Tibar ja Partnerid“ vandeadvokaat Urmas Simon ja Konservatiivse Rahvaerakonna parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme.
Grete Šillis: Turismisektoril on Eesti majanduskasvus oluline roll
Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on Euroopa riikidesse reisimine tõusujoones: 2018. aasta esimese nelja kuu andmetel oli kasv lausa 7% võrreldes eelmise aastaga. Eestis jõudis sel aastal nii sise- kui ka välisturism uue rekordini. Turismisektoril on Eesti majanduskasvus oluline roll täita. Tuleb tegutseda selle nimel, et turismi kasvule veelgi enam kaasa aidata. Selleks, et meie turismiobjekte arendada, tundub väga mõistliku lahendusena kehtestada turismimaks, mille kehtestamise ettepanekuga tuli mõni aeg tagasi välja Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. Tema hinnangul võiks linnakassasse laekuda isegi väikese maksusumma kehtestamisel kuni kolm miljonit eurot. Maksust laekuv lisaraha peab sihtotstarbeliselt minema konkreetsetele turismiobjektidele – näiteks Tallinna vanalinna restaureerimiseks, Linnahalli asemele konverentsikeskuse rajamiseks jne.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 21. novembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.
ootame need naljalood ära.
Kaks aastat korralikku valitsemist on palju siin maamunal paremaks teinud.
Nüüd siis kodakondsusetu sotside minister lasi ka ekre nõudmisel jalga.
Mis parata, õiglus võidutseb!
Ka rännakuneegrid tuleks kuu peale saata.
President istugu kodus, Niigi palju kulutab oma tillude peale.
Skandaal rahapesu asjus ja kuidas sa kamraade hakkad karistama, kui omal võivad samuti “kondid kapis olla”. Ega asjata jäetud samu peere õigusemõistmise süsteemis ametisse.
25 aastat on see õnnetu Eesti riik käinud ühest kriisist teise. Maailma üks korrupeerunumaid riike. Valistejad autorollatavad raha oma taskusse, inimesed elavad albaania palkadega, hinnad poes on hullemad kui Londonis. Nii kui pealinnast välja sõidad algab üks vaesus ja hallid lagund majad. Aukus silmadega hambutud inimeed. Häbi on sellist maad üldse koduks nimetada. Oravad on riigi laostanud, viime viie rikkama sekka. Euro hinda ei tõsta, erastamine ja muud lollused. Ammu aeg juba valida EKRE, hakkaks ometi südamega eesti mehed asja ajama paremuse poole! EKRE on meie ainus ja viimane lootus. Pisar tuleb silma, kui Helmet kuulan rääkimas. Nagu Jumal taevaservast äratab matse streikima.
Ikkagi ma arvan et see on hoopis konspiratsioon.
Läheb hoopis salakorterisse ja hakkab klassivaenlastega ja igast deklaratsioonide ja lepete vastaste vastu võitlema.
Pole kahtlustki, et pikalt erinevates valitsuskoalitsioonides osalenud sotsiaaldemokraadid on võimul olemisega juba niivõrd harjunud, et on rahvast võõrandunud ja minetanud sideme reaalse Eesti eluga.Erakond, kelle seisukohad keskkonnaküsimustes ja sotsiaalpoliitikas ei vasta juba pikalt kaasaegsetele vajadustele, tekitas hämmingut ka paljude seniste poolehoidjate seas.
Aeg on Keskerakonna ainuvalitsusele!
on võimalik 2-l viisil:
1) Kui kogutakse kohti vähemalt 51.
2) Kui kogutakse kohti küll alla 51, kuid koos kellegi teisega saadakse kohti üle 51 aga see teine tunneb häbi koostöö pärast ja jääb nii-öelda salakokkulepetele, et ainuvalitseja viib oma häältega ellu ka suure osa teise lubadustest.
2) on siiski väheusutav (nagu ka 1)), sest meie ahnus on põranda alt valitsemiseks liiga suur.