Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena elu võimalikkuse üle maal. Riigikogu Keskfraktsiooni poolt ettekandega esinenud Anneli Oti sõnul tuleb jätkata tänase valitsuskoalitsiooni poolt alustatud suunal ning jätkata maapiirkondade arendamist.
„Maapiirkonnad on aastaid kannatanud eelmiste valitsuste mittearvestava poliitika käes, mistõttu on riigi regionaalne areng koondunud kahe suurima tõmbekeskuse lähedusse. Tänane valitsus on piirkondade ebaühtlase arengu peatamiseks vastu võtnud olulisi otsuseid ning kindlasti jätkatakse sotsiaalselt tervislikku ja tasakaalustatud regionaalpoliitika edendamist,“ sõnas Annel Ott, märkides, et töökohtade väljaviimine pealinnast, tasuta bussisõidu rakendamine ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regionaalprogrammid on olulised näited valitsuse tehtud tööst maapiirkondade heaks.
Keskerakonna Omavalitsuskogu esimehe sõnul on maapiirkondade arengut mõjutanud 2009. aastal tehtud otsus, millega vähendati omavalitsustele mõeldud tulubaasi. „Üleilmse majanduskriisi ajal võeti vahendeid Eesti omavalitsuste arvelt. Tulubaasi taastas alles 2016. aastal valitsuskoalitsioon Jüri Ratase juhtimisel, kelle eestvedamisel on linnade ja valdade kassa järkjärgult kasvanud ning perioodil 2018-2021 suureneb see veel täiendavalt 185 miljonit euro võrra,“ ütles Ott, lisades, et Keskerakonna valimisplatvorm näeb ette omavalitsuste otsustusõiguse ja tulubaasi suurendamist, et omavalitsuste roll Eesti elu korraldamisel kasvaks.
Endise Võru linnapea sõnul on maapiirkondade arenguga otseselt seotud ka kiiremate ühenduste loomine ning teede seisukorra parandamine. „Inimeste elu kvaliteedi ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks peame veelgi enam tähelepanu pöörama kohalike teede seisukorrale ning tegema kruusateed tolmuvabaks. Kiirete ühenduste loomiseks näeb Keskerakonna valimisplatvorm ette Eesti kolme põhimagistraali neljarealiseks ehitamist laenu toel, mis tagaks sujuva ja turvalise liikluse maapiirkondade ning suuremate keskuste vahel,“ märkis Ott. „Laenu võtmata jätkub Tallinn-Tartu maantee ehitus veel aastakümneid.“
Teiste seas esinesid ettekannetega Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne ja maaelu edendaja ning Nopri talu peremees Tiit Niilo.
Annelil võtta välja andmed ja võrrelda palju maad kasutati aastatel 1967 ja 2017. Ja palju midagi toodeti. Ja palju inimesi kuskil elas. Ja aplju oli igal inimesel keskmiselt kõige vajalikuma abini. Alles siis saaks tulla pröökama, mitte nüüd elust kaugenenuna kunagi maaelu varemeil.
Suur-Jaani vallas juhtunu oli hea näide, kuidas suures kolhoosis ei tunne esimees enam on lihttöölisi ja elanikke. Efa tea mida keegi teeb või võib teha.
Ei need varasemad rajad ega praegune ei vii selliste seisukohtadega normaalsuseni. Meile on kogu aeg kinnitatud , et Eesti Vabariik taastati järjepidevuse alusel.Miks siis 27 aasta jooksul pole meil tahetud taastada talu mõistet, pole antud esiisade järeltulijatele võimalust järjepidevuse alusel osaleda peretalude loomisel? Miks meile ei ole antud teada paljude EL riikide praktikatest, kus maamajanduse aluseks ongi peretalud, kus eesmärk on anda paljudele peredele ja nende lastele vajalikku tööhõivet ja selleks on seatud ka piirangud .Näiteks lüpsilehmade ja mullikate arv (10 – 30 ), haritava maa ülempiir ( kuni 100 ha), päris väikeste maaomanike maa harimiseks on mitmetes riikides loodud masinaühistud, jne. Meie rahvale pole tahtlikult informatsiooni jagatud ja vaikimisi on taastatud teises kuues suurtootmine,mille põhiliseks väljundiks on kemiseeritud monoviljakasvatus EL toetuste toel.