Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on ministeeriumi ning ettevõtjatega koostöös käivitatud bürokraatia vähendamise programmi tulemusel oluliselt vähendatud bürokraatlikke nõudeid ning kaasajastatud riigi infosüsteeme.
Ministri sõnul on ettevõtjate saadetud ettepanekutest bürokraatia leevendamiseks praeguseks juba ellu viidud või töös üle 70 protsendi. “Kolmandiku ettevõtjate soovidest otsustasime teostada suuremate projektidena, näiteks Aruandlus 3.0 andmevahetuse lihtsustamiseks, e-Maksuameti arendamine ja keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Olles lahendustena mahukamad, saavad need valmis 2021. aastaks,” rääkis Simson pressiteate vahendusel.
Nullbürokraatia programmi puhul oli ettevõtjate üheks oluliseks sooviks see, et nad ei peaks samu andmeid erinevates riigiasutustes uuesti esitama. Andmete ühekordse esitamise saavutamiseks on kaasajastatud nii infosüsteeme kui tehtud valdkonnapõhiseid muudatusi.
Simsoni sõnul tuleks riigiasutuste poolt juurde küsida vaid seda infot, mida riigil veel teistes infosüsteemides ei ole. “Ettevõtjate ja riigiasutuste vahel käib näiteks tihe suhtlus majandustegevuse registri e-keskkonna vahendusel. Oleme registri andmebaasi kiirust parandanud ja kõigil ettevõtjatel on registris võimalik jätta kommentaare, kui neilt küsitakse andmeid, mida nad on mõnele teisele asutusele juba esitanud,” selgitas ta.
Esmaspäeval toimunud nullbürokraatia ministrite komisjoni kohtumisel osalesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Nullbürokraatia ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks moodustas valitsus 2016. aasta märtsis majandus- ja taristuministri ettepanekul bürokraatia vähendamise rakkerühma. Tänavu detsembris esitab minister valitsusele aruande nullbürokraatia rakkerühma töö kohta.
Rakkerühma töö nurgakiviks olid ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide esitatud 252 ettepanekut, millest 207 olid suunatud sellele, kus ja mil moel riigi ja ettevõtjate suhtlust lihtsamaks ja vähem koormavaks muuta. Riigil on kavas 2020. aastaks neist ellu viia 165 algatust.
vale! Proovige kuskile löögile saada, kohe on tõke ees, et pole luba. Ja luba ei saa, sest täiesti laest on palju kuulutatud riigi saladuseks.
Ma ei loe enne Eestit itiasjanduses toimivaks, kui ei saa kelle tahes kohta avalikult ja vabalt andmeid, kus sündis, millal sündis, tema isikukood, kas vanavanavana… sõdis Türgi sõjas ja kelle poolel, kes on mille eest ka kaua kinni istunud ja milline kohtunikunärakas teda soosis, millised häired tal on, kas ta on tikkunud ligi lastele ja loomadele, milline on tema arve sibi- ja söödapangas, palju on kellele võlgu, palju on ta eraldanud pappi pedemeestele ja palju muud.
Kuna vingumine pidavat aitama (eesti vanasõna?), siis sooviks meelde tuletada ühte asja: seda ettevõtluskonto asja.
– Teoreetiliselt saab Eestis harrastada null-bürokraatiaga ühe inimese firma pidamist.
– Praktikas sõltub selle võimalikkus pankade viitsimisest, ja mitte üks pank ei viitsi – palun võtke programmi, et räägitakse pankadega läbi ning nad hakkavad viitsima. Seaduse antud võimalus peab olema reaalselt pruugitav.