Virgo Kruve
Võimalik rahapesu Danske Bank’i Eesti filiaali ülekannetega on kaitstud pangasaladusega; probleemi avalikustajat piirab vaikimislepe.
Enne jõule sulgeb Danske Bank’i Eesti filiaal oma viimased väljaspool Tallinna asunud kontorid ja lõpetab äriklientide teenindamise. Danske panga rahakraan Venemaalt tõi umbes 200 miljonit eurot tulu, mille Danske on lubanud ära anda finantskuritegude uurimisega tegelema hakkavale asutusele.
Euroopa Liidu riikide ja Ameerika Ühendriikide erinevad uurimised ning trahvide oht on selle panga aktsia väärtust vähendanud viiendiku võrra. 21. novembril teatas Berlingske Tidende viie rahvusvahelise advokaadibüroo koostööst kompensatsiooni saamiseks aktsiate väärtuse langusest tekkinud kahjult. Välja toodi investeerimisfirma Battea, mis kogub andmeid kahju arvutamiseks ja mis algatas ka Volkswageni-vastased süüdistused Dieselgate’i (heitgaasinäitude võltsimise) juhtumis.
Euroopa Parlamendi komisjonis andis 21. novembril tunnistusi Eesti filiaali kahtlased tehingud finantsjärelevalvele avalikustanud Howard Wilkinson, keda piirab pangast lahkumise järel vaikimiskohustus. Kritiseeris rahapesu andmebürood ja Finantsinspektsiooni, mis hakkas tegutsema alles 2014. aastal. Kahtlustas ebakompetentsust, aga põhjus võib olla Finantsinspektsiooni seostes Reformierakonnaga. Inspektsiooni juhtis nende endine liige Raul Malmstein (08.03.1995 kuni 01.01.2006), kes 2010. aasta aruande koostas koos praeguseni juhatuses olevate liikmetega – need on Kilvar Kessler ja Andres Kurgpõld. Pole põhjust oodata objektiivset Danske Bank’i rahapesu uurimist, kui 2/3 Finantsinspektsiooni juhatusest pärineb rahapesu-kahtlusega aastatest.
küll Kruvi Virgoga ei nõustu ega viska püssi põõsasse. Kui ikka Jannuke ise võtteis ette asja lõpuni uurida ja kes on süüdi ning kuidas Eesti need 200 miljardit puhast raha kätte saab. Jannuke teab, mida räägib, tal juba käpp pesumassinas.