Andres Laiapea
Täna toimub Gruusias presidendivalimiste teine voor, kus on vastamisi kaks endist välisministrit ja karjääridiplomaati. Praegune president teiseks ametiajaks ei kandideerinud.
Kuu aja eest kogus esimeses voorus enim hääli Salome Zurabišvili. Ta esineb valimistel küll sõltumatu kandidaadina, kuid tema kandidatuuri toetab praegune võimupartei „Gruusia Unelm“, mis nüüd oma ametlikku kandidaati üles ei seadnud. Talle jäi napilt alla Grigol Vašadze, kelle taga on varem valitsenud Ühinenud Rahvuslik Liikumine (ÜRL) ja suur osa ülejäänud opositsioonist.
Küsitlused ennustavad teises voorus üldiselt Vašadze võitu, kuid päris kindlaks seda ei peeta. Tulemus on lahtine, sest ligi veerand valijatest on jätnud otsustamise viimasele hetkele.
Valimiskampaania on muutunud äärmiselt inetuks. Zurabišvili ja tema lapsed on saanud tapmisähvardusi.
Vašadze kandidatuuri toetab Gruusia prokuratuuri eest välismaale põgenenud ekspresident Mihheil Saakašvili. Samuti on nüüd tema taga esimeses voorus kolmandaks jäänud Davit Bakradze, kelle erakond „Euroopalik Gruusia“ sõlmis Euroopa Rahvapartei vahendusel juba suvel ÜRL-iga kokkuleppe hoiduda valimistel teineteise kandidaatide ründamisest. Viie aasta eest oli Bakradze ÜRL-i presidendikandidaat.
Zurabišvili esindab liberaalsemat suunda
Salome Zurabišvili sündis 1952. aastal Pariisis, poliitiliste emigrantide perekonnas. Tema isa Levan juhtis gruusia diasporaad Prantsusmaal. Tema emapoolne vanaisa Niko Nikoladze (1843–1928) oli silmapaistev Gruusia intellektuaal ja ühiskonnategelane, üks rahvuslik-liberaalse suuna juhte. Zurabišvili alustas augustis valimiskampaaniat just oma vanaisale pühendatud muuseumis valijatega kohtudes.
Zurabišvili sidemed Euroopaga on väga tugevad. 1974. aastal asus ta tööle Prantsuse välisteenistuses, töötades karjääridiplomaadina Roomas, New Yorgis ÜRO juures, Brüsselis, Washingtonis jne. Gruusiat külastas ta esimest korda alles 1986. aastal. 2003. aastal määrati ta sinna Prantsusmaa suursaadikuks. Juba järgmisel aastal sai temast Gruusia välisminister.
Välisministrina saavutas Zurabišvili venelastega 2005. aastal kokkuleppe kahe suure sõjaväebaasi väljaviimiseks Gruusia territooriumilt. Ühtlasi tegutseti tema juhtimisel aktiivselt NATO ja Euroopa Liiduga integreerumise nimel. Seda sihti silmas pidades loodi tema algatusel ka nn. Gruusia sõprade rühm, mille üheks liikmeks sai Eesti.
Gruusia kodakondsuse sai Zurabišvili küll toona presidendiks olnud Saakašvili otsusega, kuid peagi läksid nende teed lahku. 2005. aasta sügisel jäeti ta ilma välisministri portfellist ja Zurabišvili kujunes üheks juhtivatest opositsioonitegelastest. 2008. aasta presidendivalimiste võitmise korral oli opositsioonil kavas teha temast peaminister. Võit jäi aga tulemata.
- aastal teatas Zurabišvili, et lahkub poliitikast. Paar aastat hiljem avaldas ta parlamendivalimiste eel toetust toona loodud erakonnale „Gruusia Unelm“, kuid ise kandideeris ta valimistel uuesti alles 2016. aastal. 2013. aastal üritas ta küll osaleda presidendivalimistel, aga tema kandidatuuri ei registreeritud. Keskvalimiskomisjon põhjendas seda sellega, et Zurabišvilil oli Prantsuse–Gruusia topeltkodakondsus, ent presidendil võib olla ainult Gruusia kodakondsus.
2006–2015 töötas Zurabišvili õppejõuna Pariisi Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po), mille ta ka ise kunagi lõpetas. See kõrgkool on tuntud Prantsusmaa poliitilise eliidi peamise kasvulavana. 2010–2015 koordineeris ta ühtlasi ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani-vastaste sanktsioonide komitee juures tegutsenud ekspertide töörühma.
- aastal valiti Zurabišvili ühest Thbilisi valimisringkonnast sõltumatu kandidaadina parlamenti. Ta juhib Gruusia–Prantsuse sõprusrühma ning parlamentaarset delegatsiooni Frankofoonia Parlamentaarses Assamblees, mille vaatlejaliikmete hulka Gruusia kuulub.
Vašadzet peetakse paremaks diilitajaks
- aastal sündinud Grigol Vašadze isa töötas omal ajal erinevatel ministrikohtadel Gruusia NSV valitsuses. Tema on lõpetanud Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ja NSV Liidu Välisministeeriumi Diplomaatilise Akadeemia. Vašadze tegi karjääri NSV Liidu välisministeeriumis, osaledes näiteks ameeriklastega peetud START I läbirääkimistel.
1990–2008 tegeles ta eraettevõtlusega ning elas põhiliselt Moskvas ja New Yorgis. 2008–2012 oli Vašadze Gruusia välisminister. Tema omas varem Gruusia–Vene topeltkodakondsust.
Üldiselt arvatakse, et Vašadze sobiks paremini tegema diile selliste meestega nagu Vladimir Putin ja Donald Trump. Zurabišvili hindab kõrgemalt demokraatlikke väärtusi, rahvusvahelist integratsiooni ja liberaalset maailmakorda.
võiks valimisülevaadete juures märkida ka seda, kas mingi valimine ja valitav on ka seaduslkikud ehk kas nende õiguslik seisund vastab põhiseadusele.
Nt Sakartvelo põhiseaduses sätestab §50(2) selgelt, et mandaadid jaotatakse AINULT nende poliitbandede ja valimisliitude vahel võrdeliselt, mis koguvad vähemalt 5% poolthäältest ja muud peensused (osa ka enamuspõhimõttel).
Sakartvelos on 5% lävi toodud välja juba põhiseaduses ja nii on seal see lävi ka PÕHISEADUSLIK. Mitte nagu Eestis, kus põhiseadus lubab kohti mäeotsa jaotada AINULT võrdeliselt, kuid valimisseadus seda rikub, seades omavoliliselt ette 5% läve ja häälte kaalu moonutamise, ehkki valimisseadus on alam seadus ega tohi põhiseadusega vastuollu minna (§102). Mistõttu on põhiseadusevastased ehk ebaseaduslikud ka senised riigikogud ja selle moodustatud asutised ja ametid alates 1992.a-st, järelikult ka tänane riigikogu, valitsus, õiguskantsler jne.
Saan aru, et Jurka ei luba Andresel ega teistel põhulõugadel TÕDE kirjutada, kuid kas tasub siis VALEGA endale elatist teenida? Andres, KES vahib sulle vastu peeglist?
Mis sest et raha ei haisevat.
Kui Jurka ei luba sul TÕDE kirjutada Kesknädalas, siis oma blokki võid ikka kirjutada. Võid teha 2 kirjet: 1) Kesknädalasse, 2) Tegelikult. Siis saaks ka lugejad aru, et sa valetad käsu korras.
Jube kui saab presidendiks Saakashvili-taoline inimene.