Eesti vaidlus Euroopa Komisjoniga suhkrutrahvi üle kestis 12 aastat ja lõppes 34,26 miljoni euro kaotusega.
Juhan Parts oli Eesti Vabariigi peaminister (10.04.2003 – 13.04.2005) Euroopa Liiduga liitumise ajal. Tema valitsus jättis kehtestamata seadused ja haldusaktid üleliigse laovaru kohta. Isegi Riigikontroll ei suutnud selget süüdlast leida; kas see on rahandusminister Taavi Veskimägi, põllumajandusminister Tiit Tammsaar või välisminister Kristiina Ojuland.
Ülemäärase suhkru- või glükoosikoguse kõrvaldamiseks turult oli liikmesriigil aega 30. novembrini 2005. Eesti Vabariik võttis 7. aprillil 2004 vastu üleliigse laovaru tasu seaduse, mille Riigikohus jättis 5. oktoobri 2006. aasta kohtuotsusega kohaldamata põhjendusel, et see on määrusega nr 1972/2003 vastuolus. Riigikohus asus seisukohale, et kehtestatud kohustus kohaldada ülekandevaru arvutamisel kordajat 1,2 ei võimalda iga käitlejat vajaduse korral erinevalt kohelda. Selle otsuse järgimiseks tegi Riigikogu 25. jaanuaril 2007 üleliigse laovaru tasu seaduses mitu muudatust. Muudetud seadus jõustus 16. veebruaril 2007 ning reguleeris tagasiulatuvalt olukordi, mis olid tekkinud alates 1. maist 2004.
Euroopa Komisjon võttis 13. novembril 2006 vastu otsuse 2006/776/EÜ (suhkruotsus) ja arvutas välja summa, mis tuli tasuda Euroopa Liidu eelarvesse. Eesti Vabariigil oli kohustus tasuda 45 686 268 eurot, millest veerand lubati jätta endale kulude katteks; viimane osa 34 264 701 eurost tasuti 2009. aasta detsembris.
Eestiga koos trahviti ka Läti Vabariiki, kuid üldkohus tühistas 29. märtsil 2012 Tšehhi ja Leedu kohta tehtud otsused. 12. juulil tehti kohtuotsus AS Pimix (kustutatud 18.09.2013) vaidluses, millele tugines Eesti suhkruotsuse vaidlustamisel. „Määruse nr 1972/2003 artiklis 4 ette nähtud kohustus maksta muude põllumajandustoodete ülemääraste varude hoidmise eest tasu, määrati kindlaks ühinemiskuupäeva seisuga laovaru alusel ning et seega ei olnud maksuteate väljastamise kuupäeval mingit tähendust tasu maksustatava teokoosseisu suhtes.“ Ettevõtjate tagantjärgi maksustamine ei õnnestunud.
Euroopa Komisjoni suhkruotsusele esitatud Eesti hagi jäeti 24. märtsil 2017 läbi vaatamata ja välja mõisteti Euroopa Komisjoni kohtukulud. Apellatsioonikaebus jäeti 15. novembril 2018 rahuldamata ja välja mõisteti kohtukulud.
Suhkrutrahvi-vaidluse kaotas Eesti maksumaksja.
Virgo Kruve
EL kapitalistlik riik, siis oleks varude kogumine ja hinnapüüdmine enesestmõistetav. Kuid EL on sotsialistlik ja üksteist kottiv monstrum.
on suurepärane võimalus EL persse saata. Et meie sellist sotsialistlikku jubedust ei tahtnud, kus ühed on eelistatumad kui teised eelistatud ning laseme varvast. EEEXIT!