Täna hommikul avalikkuse ette jõudnud meediakajastused selle kohta justkui oleks ministeeriumi töö halvatud, ei vasta kindlasti tõele. Meie haridus on maailma tipus ja võimaluste loomise ning toetamisega on oma osa selles ka riigil.
Haridus- ja Teadusministeerium on Eesti üks olulisemaid ministeeriume, kus on viimasel ajal tehtud suuri asju. Loodud on paremad võimalused kaasava hariduse rakendamiseks, vastu on võetud uus kutseõppeasutuse seadus, samuti on kõrgharidusseadustiku menetlus Riigikogus finaaletappi jõudmas. Väärtustame riiklikult õpetajaametit enam kui kunagi varem, oleme asunud tasuta lasteaia ja parema alushariduse tagamiseks muudatuste ettevalmistamist. Oleme lennukalt alustanud uue strateegia koostamist, sellesse on kaasatud palju partnereid, kes usuvad, et haridus on meie arengu aluseks. Varsti saame paika ambitsioonika plaani hariduskonsortsiumide ehk õmblusteta hariduskeskuste loomiseks.
Vajalikud muudatused edasiminekuks ei sünni niisama. Muudatusteks peavad olema valmis kõik, see nõuab pingutamist, keskendumist ja paremaks saamise tahet. Selleks tuleb olla nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, muuhulgas on selleks vaja ka ministeeriumile kindlakäelist kantslerit. Pahameel, mis muutustega kaasas käib, on ühelt poolt paratamatu, kuid kindlasti olen ma kategooriliselt vastu sellele, et oma igapäevast tööd hästi tegevat ministeeriumi nimetatakse kaoses ja katastroofis olevaks organisatsiooniks. Täna on loetud tundide jooksul suur osa ministeeriumi juhtidest väljendanud nördimust selle üle, et ministeerium on langenud põhjendamatult kriitika alla, avaldanud soovi taastada töörahu ja toetada selles juhtkonda.
Kriitikuid tuleb kuulata, kuid kriitika peab olema konstruktiivne. Ministeeriumis on tähtis iga inimene. Kuigi tänavu on meie ministeeriumi personalivoolavus olnud kindlasti suurem kui me oleks soovinud, toimib meie meeskond hästi, uued inimesed on tulnud suure energia ja sooviga palju ära teha.
järjekordselt vääramatu õigus – kui töötajad on tublid, siis üks ahv võib nende peale karjuda. Nagu nõukogude meeskondades treener oma holoppide epale.
…ja samas on ülikoolid hädas noorte tudengitega, kes kirjutavad vigaselt, matemaatikas on nõrgad, ei oska argumenteerida ega oma mõtteid väljendada. Kutseõpe ei koolita spetsialiste (ettevõtjad hädas) , pea 30 aastat iseseisvust ja ikka otsime keevitajaid. St, ikka ei arvestata vajadustega—juristide “ületootmine” ja inseneride “alatootmine”. Kõrgkoolidest tõrjutakse välja riigikeel. Teiste riikide tudengid, nii Venemaalt kui Aafrikast, Aasiast jne. ei maksa õppemaksu, kõik tambib kinni vaene maksumaksja, Vaene riik koolitab arsti välja ja see paneb hõlmad vöö vahele. Ei mingit kohustust töötada oma väljakoolitaja juures teatud aastad, et tasuda oma õpingute eest. Samas toome Venemaalt umbkeelseid arste sisse. Ei taha rääkidagi vene koolidest, kes jätkuvalt koolitavad umbkeelseid soviette aina juurde ja juurde. Üks inimene hävitab oma autoritaarsusega teiste inimeste hingerahu ja töö ja Reps ütleb, et kõik on korras. Reps ongi ilmekaks näiteks, milline ei tohiks üks minister olla. Jah partei annab töö, kuid partei ei suuda mõistust anda, aga praeguses “poliitilises” kultuuris pole mõistust vajagi ,peaasi, et püsid toiduahelas.
tohi Mailist tänitada, temal ju mõistust pole ja pole tema süü, et tema valdkonnas kõik allamäge lippab.
mõisaproual on kupjaga suhted korras, siis on suhted korras ka mõisas. Selline on Mailise arusaam, sest teised pole ju inimesed.
Mailis Reps on väga nõrk juht, teda hoitakse ainult seepärast, et on lojaalne keskerakonna praegustele juhtidele. Tema jutt on alati üldine ja mittemidagiütlev. Premeerida kantslerit sellise summaga ajal kui Eestis on nii palju vaeseid puudust kannatavaid inimesi, on täiesti arusaamatu. Ainuke asi, mis tal hästi välja tuleb, on laste sünnitamine ja kasvatamine. Las tegeleb laste kasvatamisega.
on palju igasugu ametnikke, kes on valel kohal. Mailis pole mingi erand.
Juhi olemuse määravad tema väärtused ning need on alati isiklikud- neid ei saa määrata mitte keegi peale inimese enda. Ausameelsus on üks väärtustest, mis peab olema igal tegelikul juhil. Kui sa ei ole ausameelne, ei usalda sid keegi või vähemalt ei peaks usaldama… Juhi väärtushinnanguid kujundavad tema isiklikud uskumused, veendumused, mis arenevad õpingute, sisevaatluse, teistega konsulteerimise, tagasiside ning aastatepikkuse kogemuse kaudu.
Juhi mõõdupuuks ei ole mitte see, mida ta ütleb, vaid see kuidas ta oma väärtusi surve all rakendab. Kui ta ei suuda jääda iseendaks ning oma väärtuste juurde-kaotavad inimesed temasse usu kiiresti.
Hea juht juhib ühepalju nii oma südamega kui peaga. Mõni mõtleb, et südamega juhtimine on nõrkuse märk, justkui ei suudaks tugev ja hea juht valu ning kaotusega seotud raskeid otsuseid vastu võtta. Tegelikult on südamega juhtimine kõike muud kui nõrkus. See tähendab kirglikku suhtumist oma töösse, kaastundlikku suhtumist inimestesse keda teenid, empaatiat nende suhtes kellega sa töötad ning julgust teha raskeid otsuseid. Muidugi enesedistsipliin aga see tähendab mitte üksne eneselt ja teistelt nõudmist vaid ka ebaõnnestumiste puhul oma vigade tunnistamist. Muide oluline indikatsioon selles osas on juhi eraelu. Kui eraelus puudub enesedistsipliin- ei ole seda võimalik hoida ka töökohal. tasub tähele panna ja märgata. Saab näha, millega konkreetne lugu lõpeb . Kas kõneallolev juht oli alluvate suhtes despootlik või vastupidi-innustav, lugupidav ning täis tahtmist tunnustust teistega jagada… Aeg annab arutust.
sai aru, et enne valimist tuleb skandaalidest hoiduda ja ohverdas Tea.
…enne maksis “hea töö” eest üle 8000, nde preemiat. Presidendi proua viib “kotiga” eestlust Ida-Virumaale, Reps hävitab seda. Eesti-keelsete koolide olukord. Eestlastest tehakse pigem venelasi kui õpetatakse kõiki, ühegi erandita riigikeeles.