Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimees Andres Vään arutles usutluses Kesknädalale Eestimaa kordaminekutest ja probleemidest. Kõneaineks oli tegelemine tervishoiu- ja haridusvaldkonnaga omavalitsuses ning meeste tervis. Samuti ei saanud mööda trammiliiklusest, mida Andres Vään juhib pealinnas.
Teie Põltsamaa kodus on mitmeid vanaaegseid fotosid ja esemeid, sealhulgas kelli. Kellad viivad mõtte aga ajale. Millisel ajal me elame?
Ma arvan, et nii head aega kui praegu pole Eestimaal olnudki. Ka vähekindlustatud inimesed saavad endale üsna palju võimaldada. Mäletan oma vanaema jutust, et esimesel iseseisvusperioodil elati vägagi kokkuhoidlikult.
Millised on märkimisväärsemad märgusõnad esimesest aastast omavalitsuste ühinemisjärgse Põltsamaa valla volikogu esimehena?
Olen mõneti ebatraditsiooniline volikogu juht, oma põhitööd teen Tallinnas. Aga ehk võimaldabki see mul Põltsamaa vallas toimuvat veidi kaugemalt vaadates objektiivsemalt hinnata. Küllap pääsen nii ka mõnest pisiasjadesse sekkumisest ja saan süveneda suuremate otsuste kujundamisse.
Olulisemaks kordaminekuks lõppeval aastal pean Põltsamaa Tervisekeskuse ehitamisloo edenemist. Tervis on ju meie kõige kallim vara. Koosmeelsus Põltsamaa vallavolikogu koalitsioonis oli aluseks, et see töö saaks kiiresti ja tõrgeteta alustatud. Tervisekeskuses hakkavad patsiendid saama kvaliteetsemat arstiabi, paranevad meedikute töötingimused. Kõik – arstikabinetid ja kiirabi – on koos ühes kompleksis. Praeguseks on tervisekeskus saanud nurgakivi ja ehitus edeneb jõudsalt.
Põltsamaal on ka oma hooldushaigla ja hooldekodu?
Hooldushaigla paikneb samas kompleksis, kuhu rajatakse tervisekeskus. Hooldekodu kuulub erasektorile, aga on väga soliidne paik. Kui kusagil räägitakse halvast töökultuurist hooldekodudes, siis Põltsamaal see kindlasti nii ei ole. Vanuritele on tagatud väga head tingimused ja tasemel hoole.
Mida arvate Põltsamaa piirkonna inimeste tervisest?
Üldiselt on nii, et ühed inimesed võimendavad terviseprobleeme üle, teised varjavad neid. Kesktee jääb kuhugi vahepeale. Palju on räägitud, et Eesti mehed lähevad arsti juurde sageli liiga hilja. Tarvis on ennetustööd. Mõtlemist vajab aga see, kuidas me ennetustööks motiivi ja võimaluse anname; töölkäival inimesel pole selleks tavaliselt lihtsalt aega.
Teadaolevalt käivad Põltsamaal diskusioonid uue lasteaia ehitamise või senise kaasajastamise ümber?
Oleme koalitsioonis seadnud eesmärgiks võtta sel teemal vastu otsus, mis on terve valla, mitte mõne sihtgrupi huvides. Kerkinud ehitushinnad on muutnud võimatuks teha kõike seda, mis sai kirja pandud ühinemislepingusse, eks seetõttu tulebki mõnda otsust põhjalikult kaaluda ja käia ka naabrite juures vaatamas, et vigu võimalikult vältida.
Millised seadused aitaksid Eestimaa elu paremaks muuta?
Ehk vajab seadusandlus rohkem stabiilsust, mitte pidevalt uusi seadusi vastu võtta ja neid muuta? Vahel tundub, et bürokraatia hakkab võimust võtma ja asjad on kuidagi ülereguleeritud. Kui kõik asjad on rangelt reguleeritud, siis kahaneb inimese huvi oma peaga mõelda.
Kas mõni asi ajab teid väga vihale?
Häirib see, et inimesed kapselduvad järjest rohkem arvutitesse. Uute programmide tõttu hakkavad inimesed ka üle laua üksteisega arvuti teel suhtlema. Selle asemel võiks leida aega istuda kohvitassi taha ja asju rahulikult arutada.
Olete Tallinna Linnatranspordi AS-i trammiteenistuse direktor. Lõppevat aastat jäävad pidulikuna meenutama Tallinna Trammi 130. aastapäeva pidustused?
Pidustused olid meeldejäävad ja juubeliaasta algas kahe kasutuselt võetud trammi kinkimisega kogukondadele, kes pakkusid välja parimad ideed nende kasutuselevõtuks. Üks kasutatud tramm sai kingitud Põltsamaale – Kuningamäe kardirajale. Kardiraja peremees Peeter Kallasmaa on selle koos oma meeskonna ja abilistega efektselt kasutusele võtnud ja mängutoaks kohandanud.
Praeguseks on välja kuulutatud uus trammihange ja paari aasta pärast võime Tallinnas näha taas uut tüüpi tramme. Populaarsed on retrotrammid, mis saanud nime Eesti ajaloos olulist rolli mänginud ajalooliste isikute ja mõned ka muusikute järgi. Jõgevamaa ajalehest „Vooremaa“ lugesin huvitavat ja asjalikku ettepanekut nimetada üks tramm Alo Mattiiseni järgi Alo’ks.
Mulle on jäänud mulje, et tunnete end hästi nii Tallinna trammipealiku kui ka Põltsamaa vallavolikogu esimehe rollis. Samas kandideerite ka Keskerakonna valimisnimekirjas Riigikogusse. Mis motiveerib selleks?
Praegused tööd ja väljakutsed meeldivad mulle tõesti väga, ja ka need inimesed, kellega ma seda teen. Kandideerin aga seepärast, et anda panus selleks, et Keskerakond eesotsas väga võimeka esimehe ja peaministriga saaks oma poliitikat jätkuvalt ja veelgi jõudsamalt ellu viia.
Küsis Jaan Lukas
ikka sante. Mis siis keskbandel viga on, et teda tuleks toetada? Kas asjad tõesti nii kehvad, et valimisenigi ilma karkudeta see altkäemaksumasin välja ei vea?