Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja väikepõllumajandustootja toetuse määruse. Tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve 2019. aastal on 6,142 miljonit eurot.
„Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuste peamine eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis toetatakse tootmiskohustusega seotud otsetoetusega puu- ja köögivilja- ning piimasektorit,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
„Väikepõllumajandustootja toetuse eesmärk on toetada väiketootjaid Eestis, kelle kasutada on hinnanguliselt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad. Toetusega soovime muuta maapiirkondi elujõulisemaks, panustada maapiirkondade tööhõivesse ja kultuuripärandisse,“ lisas minister Tamm.
Allkirjastatud määruse kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda kahte tootmiskohustusega seotud otsetoetust: piimalehma kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. Samuti on võimalik jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kõigi kolme toetuse puhul on tegemist selliste otsetoetustega, mis on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud.
Toetuste tingimused ning eelarved on samad nagu olid 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitada 2. märtsist kuni 21. märtsini. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust saab taotleda 2. maist kuni 21. maini. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemine jätkub automaatselt, kuid kui taotleja ei soovi enam kavas osaleda, peab ta PRIA-le esitama selle kohta taotluse. Täpsemad toetuste ja taotlemise tingimused on sätestatud toetuste määrustes.
Kahe tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve on kokku 6,142 miljonit eurot, millest piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve 5,598 miljonit eurot ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot. Väikepõllumajandustootja toetuse eelarve tekib vastavalt taotletud otsetoetuste ühikumääradele, kuid summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot.
Tarmo mitte kunagi ei selgita, milleks on neid toetusi vaja? Miks ei või mis tahes toode maksta OMA TÕELIST HINDA?
Ja kui põhjus on välispidine, siis mida selle vastu ette võtta?
Kui meil oleks toiduained 2…3 korda kallimad, siis ka toidust peetaks rohkem lugu ja tootjal oleks huvi põllundust ka arendada. Mitte oodata, palju talle järgmisel aastal tutvuse tõttu kerjamisrahast kukub. Ja mõelge kuidas maaelu lääks taas õitsele.